Raamatupidaja, tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht

Sander Karu, koolitaja, mitmete finants- ja
juhtimisraamatute autor ning koostööpartner
vajalike teooriate juurutamisel praktikasse
Koolitus:
RAAMATUPIDAJA – TULEVANE
JUHTIMISARVESTAJA
JA FINANTSJUHT
Tallinn, 3-6. aprill 2017.a.

Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused
Lisainfo www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/
2
Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs
mittefinantsjuhile, 10-12.04.2017, 3 päeva
Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, 15-16.05.2017, 2 päeva
UUS! Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs, 17-18.05.2017, 2 päeva
Eelarvestamine, hinnakujundus ja analüüs, 22-24.05.2017, 3 päeva
Tekkepõhine ja tegevuspõhine eelarvestamine, 22-23.05.2017, 2 päeva
Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine ja avalike teenuste kaardistamine, 23-
24.10.2017, 2 päeva
Omahinna arvestus, omahind ja üldkulude jaotamine, 2017 II pa, täpsustub, 2 päeva
Kulude juhtimine, omahinna ja jääktulu arvestus ning tegevuspõhine kuluarvestus, 2017 IIpa
täpsustub, 3 päeva
Projektijuhi finantskoolitus - projekti tulude, kulude, rahakäibe eelarvestamine, juhtimine, analüüs,
2017 II pa, täpsustub, 2 päeva
Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht. 4 päeva, 2017 II pa, täpsustub, 4 päeva
Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 2017 II pa,
täpsustub, 2 päeva
Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs
mittefinantsjuhile, 2017 II pa, täpsustub, 3 päeva
Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine,
õnnelik ja tulemuslik meeskond), aeg ja koolituse sisu kokkuleppel
http://www.finantskoolitused.ee/
Rafiko OÜ - Sander Karu finants-ja strateegiakoolitused on Eesti Töötukassa koostööpartner
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee

Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:
 värskendanud nüüdisaegse tulemuslikkusele suunatud
organisatsiooni raamatupidajale, majandusarvestajale ja
finantsjuhile vajalikke teadmisi ja oskusi läbi praktiliste näidete
 teadvustanud trende majandusarvestuses ja finantsjuhtimises,
millele keskenduda oma töös tagamaks vajalik info eesmärkide
saavutamiseks
 lahti mõtestanud ja praktiseerinud olulisemaid tegevusi seoses
controllinguga, eelarvestamisega (finantsplaneerimisega),
kulude juhtimise ja kuluarvestusega, rahavoogude juhtimisega,
investeeringute tasuvusega ning eesmärgistatud analüüsiga
nüüdisaegses tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis
 koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete
kasutamiseks.
KOOLITUSE EESMÄRK:
(vajalikud) teooriad praktikasse!
3©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee

 Milline on raamatupidaja, majandusarvestaja ja finantsjuhi roll
nüüdisaegses organisatsioonis?
 Tulemuslikkuse juhtimine
 Kas liigitus finantsarvestus versus juhtimisarvestus jätkuvalt asjakohane?
 Finantsjuhtimise probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas
 Ettevalmistused nüüdisaegseks finantsjuhtimiseks organisatsioonis
 Otsustusprotsess nüüdisaegses organisatsioonis
 Praktiline analüüs: finantstegevused organisatsioonis
 Muutused majanduskeskkonnas ja nende mõju majandusarvestusele
 Väärtustel põhinev juhtimine
 Majanduslik lisandväärtus (economic value added, EVA)
 Visiooni ja missiooni elluviimine
 Eesmärkide, strateegiate ja kriitiliste edufaktorite olulisus
 Eelarvekeskselt juhtimiselt strateegilisele juhtimisele
 Organisatsiooni väärtusahel ja väärtusahela analüüs
 Põhi-, tugi- ja osaprotsesside kujundamine
 Kuidas luua ja arendada controllingusüsteeme?
 Interaktiivsed ja diagnostilised controllingusüsteemid
 Strateegiline, taktikaline ja operatiivne controlling
 Tulemuslikkuse mõõtmine
 Kriitiliste edufaktorite valik
 Kuidas leida asjakohaseid mõõdikuid tulemuslikkuse mõõtmiseks?
KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (1)

 Miks on tulemusmõõdikud ja juhtmõõdikud olulised?
 Millele keskenduda info- ja aruandlussüsteemide loomisel ja
arendamisel?
 Nõuded organisatsiooni info- ja aruandlussüsteemile
 Koodide ja klassifikaatorite süsteemi loomine
 Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide loomine
 Tasakaalus tulemuskaart (BSC, Balanced Scorecard) – mood või praktiline
kasu?
 Kuidas ringleb raha organisatsioonis?
 Rahakäibe tsükkel ja selle seosed bilansi ja majandustegevusega
 Investeeringute eelarvestamine ja tasuvusarvestused
 Kuidas investeerida raha nii, et selle väärtus oleks maksimeeritud?
 Kuidas planeerida ja eelarvestada investeeringuid?
 Kuidas leida kapitali keskmist hinda (WACC)?
 Investeerimisprojekti riskide hindamine
 Kuidas hinnata investeeringute tasuvust?
 Sensitiivsusanalüüs
 Investeeringu tasuvuse hindamise meetodid
 Raha aegväärtuse kontseptsioon ja selle tähtsus
 Kuidas leida raha tulevikuväärtust ja nüüdisväärtust?
 Diskonteerimismäär ja kuidas seda leida?
 Investeeringute tasuvuse arvestamine erinevatel meetoditel

 Eelarvesüsteemi arendamine organisatsioonis
 Miks ja kuidas koostada eelarveid, millest on töös kasu?
 Eelarvestamine ja finantsprognoosimine
 Eelarvestamise protsess: strateegiline ja pikaajaline eelarvestamine,
koondeelarve
 Eelarvete koostamise meetodid
 Eelarvekorraldus
 Eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) koostamine
 Kuidas juhtida kasumlikkust - tulusid ja kulusid nüüdisaegses
organisatsioonis?
 Miks ja kuidas kuluarvestuselt kulude, kasumlikkuse ja tulemuslikkuse
juhtimisele?
 Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi?
 Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi?
 Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus
 Kuidas leida toodete/teenuste/projektide kasumlikkust ja omahinda
(kulusid)?
 Toote kuluarvestuse protsess
 Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis
 Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused
 Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid?
 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse probleemid ja võimalikud
lahendused

 Täiskuluarvestus ja osakuluarvestus
 Miks, kas ja millal eelistada osakuluarvestust või täiskuluarvestust?
 Kuidas jaotada üldkulusid kuluobjektidele?
 Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine
 Milline on investeeringute mõju omahinnale?
 Kuidas mõjutavad ostjate tasumata summad kulusid?
 Traditsiooniline ja tegevuspõhine (activity-based costing, ABC)
kuluarvestus
 Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse võrdlus
 Ajakäituriga tegevuspõhine kuluarvestus (TDABC)
 Toote kulude erinevus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel kuluarvestusel
 Kas eelistada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust?
 3 sammu tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamisel
 Osakuluarvestus. Jääktuluarvestus
 Jääktulupõhise kasumi kujunemine
 Kulu - maht - kasum analüüs
 Tasuvuspunkt ja tasuvuspunkti diagramm
 Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel
 Kulude arvestus spetsiifilistel eesmärkidel
 Elutsükli kulude arvestus
 Kliendiväärtusel põhinev kuluarvestus

Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA
ARVESTUSE ÜLESANNET
Sander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts
 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 september 2010
 www.rafiko.ee
 rafiko@rafiko.ee


 Sihtkuluarvestus
 Kaizen kuluarvestus
 Kulude arvestus piirangute tingimustes
 Kuidas kujundada hinda?
 Mis on hind?
 Kliendiväärtus ja kulud
 Hinnakujunduse meetodid ja nende praktilised rakendused
 Hinnakujundus, kui uue toote müük mõjutab vana toote müüki
 Transferthindade kujundamine
 Kuidas juhtida rahavoogusid (rahakäivet) ja käibekapitali
nüüdisaegses organisatsioonis?
 Milline on rahakäibe juhtimise eesmärk?
 Käibekapital ja selle tähtsus majandustegevuses
 Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet?
 Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine
 Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine
 Täiendava raha vajaduse määramine
 Kuidas juhtida käibekapitali?
 Ostjate tasumata summade juhtimine ja analüüs
 Krediidikontroll ja võlgade sissenõudmine
 Varude juhtimine

 Lühiajaliste kohustuste juhtimine
 Raha konversiooniperioodi leidmine
 Suhtarvude kasutamine rahakäibe planeerimisel, juhtimisel ja analüüsil
 Eelarvete koostamine
 Praktiline ülesanne: Olulisemate eelarvete koostamine
(finantsplaneerimine)
 Eelarvestamise eripära erinevates organisatsioonides
 Traditsioonilise eelarvestamise puudused muutuvas
konkurentsikeskkonnas
 Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB)
 Paindlikud eelarved controllinguks
 Miks eelarvetest ei ole kasu?
 15 soovitust eelarvete koostamiseks
 Kuidas viia läbi tulemuslikkusele suunatud finantsanalüüsi?
 Eesmärgistatud analüüside läbiviimine
 Kas eelistada analüüsil absoluutarve, hälbeid või suhtarve?
 Controllingu aruannete analüüs
 Hälvete analüüs
 Vastutuskeskuste aruandluse kujundamine ja analüüs
 Väärtust lisavate ja väärtust mittelisavate tegevuste analüüs
 Maksukoormuse arvestamine ja analüüs

TEST 1
1. Organisatsiooni eesmärgid otsustab:
A. töötajate üldkoosolek
B. omanik
C. tegevjuhtkond
D. omanik ja tegevjuhtkond koos
2. Organisatsiooni strateegia kujundatakse lähtuvalt:
A. visioonist ja missioonist
B. eelmiste perioodide tulemustest
C. vajalikest tööülesannetest
3. Organisatsiooni edukuse seisukohalt on olulisemad (prioriteetsemad, tähtsamad):
A. tulud
B. kulud
C. mõlemad on võrdselt olulised
4. Organisatsioon edukuse seisukohalt on olulisemad (prioriteetsemad, tähtsamad):
A. tööülesanded
B. töötajad
C. mõlemad on võrdselt olulised

KULUDE
JUHTIMINE
KASUMLIKKUSE
JUHTIMINE
TULEMUSLIKKUSE
JUHTIMINE
Tulemuslikkuse juhtimine
Tulemuslikkuse juhtimise (performance management) eesmärgiks on tagada, et
organisatsioon ja selle kõik allsüsteemid (protsessid, allüksused, meeskonnad,
töötajad jne) saavutaksid koostöös organisatsiooni ette püstitatud eesmärgid.
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 49

 Majanduskeskkonna ja olemasoleva olukorra analüüs
 Missiooni, visiooni ja väärtushinnangute formuleerimine ja kommunikeerimine
 Äriidee/tegevusvaldkond/põhikirjalised ülesanded
 Väljundi määratlemine: kas väljundiks on toode, teenus või projekt
 Strateegiliste eesmärkide püstitamine, strateegiate väljatöötamine ja valik
 Kriitiliste edufaktorite määratlemine
 Väärtusahela analüüs
 Protsesside ja tegevuste kujundamine ja kaardistamine
 Controllingusüsteem ja tulemuslikkuse mõõtmine
 Info- ja aruandlussüsteem, sh raamatupidamise printsiibid, sise-eeskirjad ja
kontoplaan
 Vastutuskeskuste kujundamine
 Tööülesannete, õiguste, kohustuste ja vastutuse määratlemine
 Meeskonna kaasamine ja väljaõpe
 Audiitori soovitused
 Juurutamine ja arendustegevus projektina: Miks?, Mis?, Kuidas?, Kes?
 Tulemuslikkust toetavate motivatsioonisüsteemide juurutamine
ETTEVALMISTUSED JUURUTAMISEKS

303 MAJANDUSTEHINGUT
RAAMATUPIDAMISES. Praktiliste näidete
korrigeerimised-täiendused
(Enn Leppik)
Uue raamatu esitlus: oktoober 2012
Rafiko Kirjastus OÜ
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee
ISBN 978-9985-9910-6-0
14
www.rafiko.ee; rafiko@rafiko.ee

EESMÄRKIDE JA KRIITILISTE EDUFAKTORITE
MÕÕTMINE
Määratle pakutava toote/teenuse/projekti:
kvantiteet (mida ja kui palju?)
kvaliteet (millistest kvaliteedinõuetest
lähtutakse?)
aeg (mis tähtajaks või millise perioodi
jooksul?)
kasumlikkus, kulu, hind, väärtus (kui palju
kasumit, lisaväärtust, kasulikkust, tulu või kulu?)
Defineeri väljund (kliendile
pakutav
toode/teenus/projekt):
toode (tooted) või pooltoode
(pooltooted)
teenus(ed)
projekt(id)
avalik(ud) teenus(ed)
siseteenus(ed)

PROTSESSIDE KUJUNDAMINE
ORGANISATSIOONI EKSISTENTSIKS JAARENGUKS (STRATEEGIATE
VÄLJATÖÖTAMISEKS) VAJALIKUD PROTSESSID JA TEGEVUSED

MÕÕDIKUTE JA SIHTVÄÄRTUSTE LISAMINE
(STANDARDID)
Kriitiline edufaktor
• Kvaliteedi tõstmine
• Efektiivsuse ja paindlik-
kuse suurendamine
• Töötajate arendamine
• Kliendi rahulolu
suurendamine
• Hankeaja vähendamine
• Uue toote juurutamine
• Turvalisuse
suurendamine
• Arvete laekumine
parendamine
• Töötajate rahulolu
suurendamine
Mõõdik + sihtväärtus

KONTOPLAAN (KLASSIFIKATORID, KOODID)
CONTROLLINGUKS
KONTO (KLASSIFIKAATORI, KOODI) NIMETUS JA SISU
3XA - TULU AABITS X MÜÜGIST MÜÜGIÜKSUSES A
3XB
3XC
3YA
3YB
3YC
3A, 3B, 3C - MÜÜGIÜKSUSTE A, B JA C MÜÜGITULUD
3X, 3Y - AABITSATE X JA Y MÜÜGITULUD
3 TULUDE KOOND
4XA
4XB
4XC
4YA
4YB
4YC
4A, 4B, 4C - MÜÜGIÜKSUSTE A, B JA C MÜÜDUD AABITSATE KULU
4X, 4Y - AABITSATE X JA Y KULU
4 KULUDE KOOND

 Eesmärk ehk miks?
 Kui palju raha soovin investeerida?
 Milline on minu raha hind (kapitali hind)?
 Kui kauaks?
 Millise riskitasemega?
 Kui suure tasuvusega?
 Kuhu?
KUIDAS INVESTEERIDA?
OHT “ARMUDA”
ETTEVÕTTESSE

INVESTEERINGUTE TASUVUSE HINDAMISE MEETODID
TASUVUS OLGU OLLA!!!!
KASUM?
RAHAVOOG?
DISKONTEERITUD
RAHAVOOG?

 Tulevikuväärtust arvutades kanname rahasummasid ajas edasi:
teades, kui palju on raha praegu, arvutame, kui suureks see
summa aja jooksul võib kasvada
 Ülesanne: Leida 1000 € tulevikuväärtus, kui intressimäär on 10
% ja raha investeeritakse 2ks perioodiks.
Vastus:
RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS
 n
i1LFV  ,
kus:
n on perioodide arv,
i on perioodi intressimäär,
L on algsumma,
FV on tulevikuväärtus
Allikas: Sander Karu, Villu Zirnask (2001), Rahakäibe juhtimine, II osa, lk 16

Praktilised juhtimiskogemused raamatus
“JUHTIMISE VÕLU JA VALU” (autor
Sander Karu)
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee
22

TERMINOLOOGIA: EELARVED JA EELARVESTAMINE
Eelarve (7)
Plaan
Baasiline eelarvestamine (baasist lähtuv, traditsiooniline,
ajalooline, iibeline eelarvestamine)
Nullbaasieelarve
Perioodiline eelarvestamine (traditsiooniline eelarvestamine)
Pideveelarvestamine (pidevplaneerimine, libisev planeerimine)
Pideveelarve
eelarvestamiseks ehk eelarve(te) koostamiseks
Prognoosimine
Nullbaasiga eelarvestamine
Ülevalt alla“ meetod
„Alt üles“ meetod
Vastassuunaline meetod Nullbaasiga eelarvestamise
Paindlik eelarve
Staatiline eelarve

 eelarvestamise eesmärke,
 olulisemaid mõisteid,
 vastutuskeskuste ja eelarveomanike tööülesandeid, õigusi, kohustusi
ja vastutust eelarvestamisel,
 eelarvestamisel kasutatavaid meetodeid,
 eelarvete vorme, vajalikke abitabeleid ja juhendeid nende
koostamiseks (NB! Eelarve ja aruande vormide vastavus),
 eelarvestamise ajakava põhimõtteid (eelarvelogistika,
eelarvekalender),
 eelarvete läbivaatamise korda (koosolekud, läbirääkimised,
otsustamise kord),
 kes millist infot annab, mis ajaks seda infot on vaja ja mis kujul see
peab olema,
 dokumendikäivet: kui mitu koopiat tuleb esitada ja kellele need
koopiad saata,
 eelarveperioodi jooksul ja lõpus esitatavate aruannete vorme,
koostamise juhendeid ja vastutust
EELARVEJUHENDI SISU
Allikas: Karu jt, 2007. Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele

Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuvat
eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid
vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik:
 strateegiate väljatöötamiseks,
 organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks,
 kasumlikkuse suurendamise (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja
juurutamiseks,
 nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste sh kulude
juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks,
 planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
 kulukäiturite ja kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks,
 kuluobjektide (toodete, teenuste, klientide jt kuluobjektide) eelarvestamiseks,
arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
 nii organisatsioonisisese kui ka -välise (sh majandusaasta aruande ja raamatupidamise
aastaaruande) aruandluse koostamiseks ja
 muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks.
KULUDE JUHTIMINE

Vali kuluobjektid
Tee kindlaks kulukäiturid
Määratle kulukohad ja tegevused
Otsusta kulude jaotamise ulatus (kas jaotada kõik kulud?)
Vali kulude arvestuse meetodid
Liigita kulud
Moodusta kulukogumid
Paiguta otsekulud kuluobjektidele, kulukohtadele, tegevustele
Jaota kaudkulud ja üldkulud kuluobjektidele
TOOTE KULUARVESTUSE PROTSESS

AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI)
ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu
27
Praktilised soovitused ja näited +CD
amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
2008
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

OTSESED MATERJALIKULUD
+ OTSESED TÖÖJÕUKULUD
+ MUUD OTSEKULUD
= OTSEKULUD KOKKU
KOGUKULUDE KUJUNEMINE
+ KAUDSED MATERJALIKULUD
+ KAUDSED TÖÖJÕUKULUD
+ PÕHIVARA AMORTISATSIOONIKULU
+ MUUD PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD
= PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU
+ TURUSTUSKULUD
+ ÜLDHALDUSKULUD
+ MUUD ÄRIKULUD
+ FINANTSKULUD
= KOGUKULUD (KULUD KOKKU)

TOOTE (T) VÕI PERIOODI (P) KULUTUS
KULUTUS
 Põhimaterjal
 Tooner printerile müügiosakonda
 Kohver juhataja laptopile
 Tagavaraosa põhivara remondiks
 Töötasu tootmisjaoskonna juhatajale
 Töötasu täielikku iseseisvust omava
tootmisallüksuse juhile
 Küttekulu müügiosakonnas
 Müügimehe bensiinikulu
 Pearaamatupidaja bensiinikulu kaupluse
külastamiseks isiklikel eesmärkidel
 Transpordikulud seoses põhivara
soetamisega
 Kvaliteedikontrolöri töötasu
“T” VÕI “P”

Kulude hindamine (cost estimation) on kulutuste ja kulude
kindlakstegemise protsess, mille eesmärk on täpselt defineeritud
kuluobjekti ja tema kulukäiturite vaheliste seoste täpsustamine
ja arendamine.
Kulude hindamise käigus tehakse kindlaks:
 kulu (kulutuse) sisu (olemus) ja suurus,
 kulu seosed erinevate kuluobjektidega,
 kulukoht (kulukohad),
 kulusid põhjustavad tegevused ja tegevuste seosed kuludega,
 vastutus kulu eest,
 kulu käitumine erinevate tegevusmahtude korral,
 kulu (kulutuse) liik (liigitused),
 kulukäitur(id) kulude jaotamiseks
KULUDE HINDAMINE

MUUTUVKULUDE KÄITUMINE

“EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele
omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu,
Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti
Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)
 Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete
koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii
kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka
äriühingutes
 Täpsem info ja müük otse kirjastusest
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 2007
 www.rafiko.ee

Üldkulud (kaudkulud)
1 2 K
TRADITSIOONILINE
MEETOD
PÕHITEGEVUSE JA
TUGITEENUSTE
KULUKOHAD
1 2 N
I samm
Kuluobjekt(id)
II samm
Üldkulud
(ressursside kulud)
1 2 x
PÕHI – JA
TUGITEGEVUSED
1 2 M
I samm
Kuluobjekt(id)
II samm
TEGEVUSPÕHINE
MEETOD
Üldkulud
(kaudkulud)
1 2 K
OTSENE
JAOTAMINE
Kuluobjekt(id)
I samm
ÜLDKULUDE JAOTAMISE MEETODID

Viimastel aastatel nimetatakse eespool käsitletud tegevuspõhist kuluarvestust järjest rohkem
traditsiooniliseks tegevuspõhiseks kuluarvestuseks (conventional activity based costing).
Ajakäituriga tegevuspõhise kuluarvestuse (time-driven activity based costing, TDABC)
kasutamisel jääb ära tegevuste defineerimise etapp ja vajadus jaotada allüksuse kulusid
erinevatele allüksuses tehtavatele tegevustele. Selle tulemusena välditakse kulukaid,
aeganõudvaid ja tihti subjektiivseid tegevuste formuleerimisi, mida kasutatakse
traditsioonilises tegevuspõhises kuluarvestuses.
Ajakäitur on ajal põhinev mõõdik, mis põhjustab kulusid ja mille alusel jaotatakse kulud
(näiteks tellimuse täitmiseks kulunud aeg).
Ajakäituriga tegevuspõhises kuluarvestuses kasutatakse ajapõhiseid võrrandeid, mille abil
jaotatakse otse ja automaatselt ressursside kulud tegevustele võrrandite abil. Vajalik on
kindlaks teha ainult kaks parameetrit:
võimsuse kulu määr (capacity cost rate) ja
võimsuse kasutamine iga allüksuses teostatud tehingu poolt.
hangitud võimsuse kulud
Võimsuse kulu määr = ------------------------------------------------------
hangitud ressursside tegelik võimsus
Tegevuse kulu = tegevusele kuluv aeg x võimsuse kulu määr
AJAKÄITURIGA TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS
(TDABC)

JÄÄKTULUPÕHISE KASUMI KUJUNEMINE
MÜÜGITULU = ühikute arv * ühiku hind
MIINUS
MUUTUVAD KULUD = ühikute arv * ühiku MK
VÕRDUB
JÄÄKTULU ehk KATE ehk piirkulu
VÕRDUB
KASUM
MIINUS
PÜSIKULUD
TASUVUSPUNKTIS
ON
KASUM NULL

AS Mõmmi soovib turule tuua uut teenust “KARUJAHT”. Uue
teenuse arendamise kulud on 180000 € ja juurutamise
tõenäosus 75 %.
Juhul, kui juurutatud teenus on väga edukas, saadakse kasumit
540000 €, kui teenus on edukas, saadakse kasumit 100000 € ja
kui teenus on väheedukas, saadakse kahjumit 400000 €.
Tõenäosus väga edukaks tulemuseks on 40 %, edukaks 30 % ja
väheedukaks 30 %.
Kas tuua turule uus toode või mitte?
ÜLESANNE: OTSUSTE PUU

LAHENDUS: OTSUSE PUU
VÕIMALIK
KASUM
EDUKUSE
TÕENÄOSUS
OODATAV
VÄÄRTUS
EI ARENDA
ARENDAME
JUURUTAMINE
ÕNNESTUB 0,75
0,25 JUURUTAMINE
EBAÕNNESTUB
0,4 - VÄGA EDUKAS
0,3 - EDUKAS
0,3 VÄHEEDUKAS

NÄIDE: SIHTKULUARVESTUS
Selleks, et saavutada sihtkulu 180 €, on tarvis vähendada kulusid.. Autor nõustus honorari
vähendamisega 25 €lt 19 €le raamatu kohta. Trükikojale tasutavat trükikulu õnnestus
vähendada 10%, so 50 €lt 45-le €le toote kohta. Kirjastaja vähendas üldhalduskulusid 69-lt
€lt 52 €ni toote kohta, loobudes mittevajalikust büroopinnast.
Kulud tooteühikule, €
trükikulu 45
diskett tabelitega 7
honorar 19
kujundamine 10
toimetamine 9
laokulud 2
müügikulud 15
intressikulud 19
üldhalduskulud 52
ostukulud (transport) 1
Kulud tooteühikule kokku 179
Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 301

 Piirangute teooria (theory of constrains, TOC) on piirangute
kindlakstegemise ja juhtimise meetod, mille tulemusena kiireneb
tootmisprotsess
 Piirangud (constraints) on tegevused, mis vähendavad tsükliaega
 Tsükliaeg on ajavahemik tellimuse saamisest kuni väljastamiseni
 Tootmistsükli efektiivsus (manufacturing cycle efficiency) =
protsessi aeg / kogu tsükliaeg
 Läbilaske marginal (throughput margin) on toote kasumlikkuse
mõõt, mis võrdub müügihind miinus materjali kulud, sh kõik
soetatud komponentide ja materjalide ettevalmistamise kulud
PIIRANGUTE TEOORIA
Allikas: Blocker, ch5

 Sihtkuluarvestusel (target costing) põhinev sihthinnakujundus
 Turuhinnal (market price) ja turunõudlusel põhinev
hinnakujundus,
 jääktulu arvestus (muutuvkulud ja püsikulud)
 (jääk)kasumi arvestus (otsekulud ja kaudkulud)
 Kuludel (omahinnal) ja juurdehindlusel põhinev hinnakujundus
 otsekuludel põhinev (otsekulud ehk otsene omahind+ soovitav kasum)
 tootmiskuludel põhinev (tootmiskulud ehk tootmise omahind+ soovitav
kasum)
 kogukuludel põhinev (täiskuluarvestusel, kogukulud + soovitav kasum -
full cost või margin+)
HINNAKUJUNDUSE MEETODID

ÜLESANNE: ALLAHINDLUSED
AS MÕMMI valmistab ja müüb aabitsaid hinnaga 100 €/tk. Jääktulu määr 30 %. Eesmärk on
säilitada kasum ja suurendada turuosa kasutades allahindlust.
1. Mitu % aabitsaid tuleks müüa rohkem, kui teha hinnaalandust 1 %.
5. Kas allahindluse % mõjutab kasumit rohkem suurema või väiksema jääktulu korral?
6. Milline on maksimaalne allahindluse % võrreldes jääktulu määraga, et ei saaks kahjumit?

KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS
TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD
ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu
 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ
 www.rafiko.ee
 ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)
 ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas)


 Ettevalmistused rahavoogude (rahakäibe) juhtimiseks)
 Ühtse arusaama kujundamine rahakäibest ning selle seostest
tegevuste ja olulisemate eelarvetega/aruannetega
 Rahastamisprofiili valik ja rahastamisallikate leidmine
 Rahakäibeprognoosi koostamine (rahakäibe eelarve, cash-flow)
 Käibekapitali juhtimine
 Rahavoogude aruande koostamine
 Investeeringute juhtimine
Olulisemad tegevused rahakäibe juhtimisel
nüüdisaegses organisatsioonis
43©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Raha konversiooniperioodi lühendamiseks tuleb vähendada
keskmist varude perioodi ja keskmist ostjatelt laekumata
arvete perioodi ning suurendada keskmist hankijatele
tasumata arvete tasumise perioodi.
KESKMINE VARUDE KONVERSIOONIPERIOOD
KESKMINE OSTJATELT ARVETE
LAEKUMISE KONVERSIOONIPERIOOD
KESKMINE HANKIJATELE TASUMATA
ARVETE KONVERSIOONIPERIOOD
RAHA KONVERSIOONIPERIOOD
PLUSS
MIINUS
VÕRDUB
RAHA KONVERSIOONIPERIOOD

KOONDEELARVE KOOSTAMISE PROTSESS
PÕHITEGEVUSE EELARVETE
KOOSTAMINE
FINANTSEELARVETE
KOOSTAMINE

PÕHITEGEVUSE EELARVESTAMISE PROTSESS
TOOTMISES
MÜÜGI EELARVE
TOOTMISE EELARVE
MATERJALIDE
EELARVE
VALMISTATUD JA
MÜÜDUD TOODANGU
KULU EELARVE
TÖÖJÕU-
EELARVE
TOOTMISLIKE ÜLD-
KULUDE EELARVE
EELARVESTATUD
KASUMIARUANNE
TURUSTUS- JA
ÜLDHALDUSKULUDE
EELARVED:
•ARENDUSKULUDE
EELARVE
•TURUSTUSKULUDE
EELARVE
•MÜÜGIJÄRGSE
TEENINDUSE
EELARVE
•ÜLDHALDUSKULUDE
EELARVE
VARUDE
EELARVE

EELARVESTAMINE – ÜKS STRATEEGILISE
CONTROLLINGU …. (Sander Karu, Villu Zirnask)
 Teie ees on raamat eelarvestamisest –
valdkonnast, mida on nimetatud
represseerimise tööriistaks (Bob Lutz, Chrysler:
budgets – tools of repression) ja Ameerikale
hukatuslikuks (Jack Welch, ex CEO, General
Electric: budgets – the bane of America), kuid
mida vaatamata eeltoodule kasutab enamik nii
kasumile suunatud kui ka kasumile
mittesuunatud organisatsioone nii Eestis,
Euroopas kui ka mujal maailmas.
 Täpsem info ja müük otse kirjastusest
2007
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

ÜLESANNE: EELARVETE KOOSTAMINE - ALGINFO
 Koostada algbilanss
 Koostada müügieelarve toodete lõikes (ME)
 Koostada müügieelarve müügijuhtide lõikes (MEM)
 Koostada müügieelarve klientide lõikes (MEK)
 Koostada ühikuline tootmiseelarve (TEÜ), tükk
 Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VÕLU
 Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VALU
 Koostada materjalide ostu eelarve (TEMO)
 Koostada otsetööjõukulude eelarve (TETJ)
 Koostada turustuskulude eelarve (TKE)
 Koostada üldhalduskulude eelarve (ÜHKE)
 Koostada üldkulude eelarve (ÜKE)
 Jaotada üldkulud (TEÜJ)
 Koostada toodete VÕLU ja VALU eelarved (TET)
 Koostada varude eelarve (TEV)
 Koostada eelarvestatud kasumiaruanne (skeem 1)
 Koostada eelarvestatud kasumiaruanne (skeem 2)
 Koostada rahakäibe prognoos
 Koostada eelarvestatud lõppbilanss
 Koostada eelarvestatud rahavoogude aruanne (kaudmeetodil)
 Koostada eelarvestatud rahavoogude aruanne (otsemeetodil)

MIKS EELARVETEST EI OLE KASU?
 puudulik arusaam eelarvestamise eesmärkidest ja tähtsusest
 organisatsiooni eesmärgid on ebaselged, prioriteedid määratlemata
 eelarved ei ole seotud organisatsiooni väljunditega (olulisemate kulukandjatega)
 keskendutakse valedele või ebaolulistele mõõdikutele
 strateegiad ei ole seotud eelarvetega
 eelarved ei kindlusta nüüdisaegsete juhtimisotsuste tegemiseks vajalikku infot (vähe
kasutatakse nullbaasiga, pidev- ja kohanduvat eelarvestamist ning paindlikke eelarveid)
 ebareaalsed eelarved (kellele ja miks kasulik?)
 liigne keskendumine minevikule (ära ületähtsusta minevikku - mineviku sündmused ei
pruugi korduda ja keskkond meie ümber muutub pidevalt)
 töötajate tööülesandeid ei seostata eelarvetega
 töötajaid ei kaasata eelarvestamise protsessi
 puuduvad tulemuste saavutamist toetavad motivatsioonisüsteemid (kiputakse koostama
„lõtvu eelarveid“ - ala-eelarvestatud tulud, üle-eelarvestatud kulud)
 töötulemuste hindamisel ei tunnustata tulemuslikku töötegemist vaid töölkäimist
 ei arvestata eelarvete koostamise käitumuslikku külge; eelarveid kasutatakse karistamiseks
ja töötajate hirmutamiseks (kui eelarvet ei täida, leiame uue töötaja!)
 vähene pühendumine organisatsiooni tippjuhtkonna poolt
 ei tähtsustata eelarvetest kinnipidamist
 ratsionaalse otsustamise vältimine (eelarvestamine või “terve mõistus”)

ÄRIKASUMI VERTIKAALANALÜÜS
€ %
Müügitulu 310000
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 160000
Brutokasum (-kahjum) 150000
Turustuskulud 65000
Üldhalduskulud 53000
Ärikasum (-kahjum) 32000

CONTROLLINGU ARUANNETE ANALÜÜS
Hälvete analüüs
Tulemuskeskuste
analüüs
Tegevuste analüüs

MILLISED TEGEVUSED LISAVAD VÄÄRTUST (AVALIK
SEKTOR)?
sotsiaalkindlustuse
ja hoolekande
korraldamine
sotsiaalprobleemide
lahendamiskavade
koostamine
iganädalaste
nõupidamiste
läbiviimine
oma asutuse
töötajate
koolitamine
kontrolli-
mine
õigusaktide
eelnõude
koostamine
tööruumide
remontimine
raamatupidamise
aruannete
koostamine
kirjadele
vastamine

rohkem slaide osalejatele...
Järgmine koolitus ja täpsem info
koolitusprogrammidest
http://www.finantskoolitused.ee/
Kohtumiseni
koolitusel!

Raamatupidaja, tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht

Recomendados

Recomendados

Mais conteúdo relacionado

Mais procurados

Mais procurados (20)

Semelhante a Raamatupidaja, tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht

Semelhante a Raamatupidaja, tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht (12)

Último

Último (11)

Raamatupidaja, tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht