2. 2016. aasta riigieelarve – vastutustundlik eelarve
Valitsuse prioriteedid 2016.–2019. aastaks on
• Eesti julgeoleku tugevdamine,
• majanduskasvu edendamine,
• madalapalgaliste toimetuleku suurendamine,
• lastega perede toimetuleku parandamine, laste
sündi soodustava keskkonna loomine ja
• riigi ja kohaliku halduse reformimine ning
ääremaastumise leevendamine.
3. Suurem pilt
• Eesti majanduskasv ulatub 2016. aastal 2,6 protsendini.
• Inflatsioon taastub ja jõuab 2 protsendini.
• Keskmine palk tõuseb 4,5 protsenti 1096 euroni,
- sh valitsussektori üldine palgafondi kasv on 0 protsenti ning
prioriteetsetel sektoritel 4 protsenti.
• Keskmine pension tõuseb 5,7 protsenti ligikaudu 396 euroni.
• Riigieelarve tulude kasv on 3 protsenti, sealhulgas
maksutulude kasv 5 protsenti.
• Riigieelarve kulude kasv on 4,2 protsenti.
9. Peamised maksumuudatused
• Tubakaaktsiisi tõstmine 8% alates 1.06.2016
• Alkoholiaktsiisi tõstmine 15% alates 1.02.2016
• Kütuseaktsiisi tõstmine 14% diislikütusel ja 10% bensiinil 1.02.2016
• Maksuvaba tulu tõstmine 170 euroni kuus
• Pensionide maksuvaba tulu tõstmine 225 eurole kuus
• Päevaraha maksuvabastuse piirmäära tõstmine 32 eurolt 50 eurole
erasektoris 1.01.2016
• Koolituskulude mahaarvamise piiramine (täiskasvanute huvihariduse
soodustuse kaotamine sh B kat autokoolid) alates 1.01.2016
• Füüsilise isiku tulumaksu maha arvatava ülempiiri vähendamine
1920 eurolt 1200 eurole alates 1.01.2016
• Üüritulu maksustamine 80 protsendi ulatuses tulust alates 1.01.2016
10. Maksupettuste vähenemisega seotud tulud
• Töötamise registriga kaasnevad täiendavad tulud
moodustavad ligikaudu 12 miljonit eurot (juuli 2014-juuni
2015).
• Vähemalt 1000-euroste arvete deklareerimise kohustuse
(käibemaksudeklaratsiooni lisa KMD INF) prognoositav mõju
2016. aastal on ligikaudu 90 miljonit eurot.
12. 2016. aasta riigieelarve kulude kasv 358 mln ehk 4%
• Investeeringuid kokku 488 mln eurot, sh riigiasutustele 284 mln
eurot ja investeeringutoetusi 200 mln eurot.
• Tööjõu- ja majandamiskulud 1,46 miljardit eurot, kasv 52 mln
eurot ehk 3,7%.
• Toetused 4,41 miljardit eurot, millest suurim riiklik
pensionikindlustus, antud realt makstakse lisaks ka toetusi sh
ülikoolidele, sihtasutustele jne
Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2016. aasta
riigieelarve kogumahust ligikaudu 30% ehk 2 681 335 592 eurot, sh:
sotsiaalkindlustustoetused 1 982 647 053, kasv 123 360 126 eurot;
sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 656 858 278,
kasv 50 272 112 eurot;
sotsiaaltoetused avaliku sektori töövõtjatele 41 830 261, kasv 4 243 545
eurot.
13. Suuremad kulude kasvud 2016. aastal
• riiklik pension 88,9 miljonit eurot;
• ravikindlustuseks 51,8 miljonit eurot;
• kaitsekulud 37,1 miljonit eurot, sh taristu
rajamine liitlaste toetuseks 11 miljonit eurot
• teede ehitus 21 miljonit eurot
• idapiiri kindlustamiseks 20 miljonit eurot
• peretoetused kasvavad 16,1 miljonit eurot
• vanemahüvitised kasvavad 10,5 miljonit eurot
võrreldes 2015. aastaga
• Euroopa Liidu eesistumise ja Eesti Vabariigi
100. aastapäeva ettevalmistus ligikaudu
10 miljonit eurot
14. Eelarvestrateegia finantsplaanile lisandus 152 mln ehk 1,7%
2016 RES
2016 RE
(eelnõu)
Muutus
(mln
EUR)
Muutus
(%)
Valitsemisaladkokku 8 770,5 8 922,4 151,89 1,7%
VV, ilma HTM, SOM toetusfondita, kuid koos teehoiu
KOV toetusfondiga
98,8 158,7 59,87 60,6%
Riigikogu Kantselei 22,5 22,7 0,17 0,7%
Presidendi Kantselei 4,2 4,3 0,18 4,3%
Riigikontroll 5,0 5,2 0,20 4,0%
Õiguskantsler 2,2 2,3 0,05 2,1%
Riigikohus 5,3 5,4 0,04 0,7%
Riigikantselei 8,0 18,8 10,80 135,6%
Haridus- ja Teadusministeerium, sh VV
haridustoetused (KOV)
748,8 778,7 29,91 4,0%
Justiitsministeerium 128,0 136,5 8,52 6,7%
Kaitseministeerium 440,4 450,7 10,33 2,3%
Keskkonnaministeerium 110,9 115,0 4,13 3,7%
Kultuuriministeerium 195,1 210,2 15,13 7,8%
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 662,8 663,4 0,64 0,1%
Maaeluministeerium 331,5 362,1 30,57 9,2%
Rahandusministeerium * 679,4 781,4 102,01 15,0%
Siseministeerium * 440,0 373,1 -66,89 -15,2%
Sotsiaalministeerium, sh VV sotsiaaltoetused 3562,7 3585,6 22,85 0,6%
Välisministeerium 59,1 61,7 2,59 4,4%
* 2015.a septembris liideti Siseministeeriumi regionaalvaldkond
Rahandusministeeriumiga.
15. 2015
riigieelarve
Osakaal 2015.
aasta
riigieelarvest
(%)
2016. aasta
riigieelarve
(eelnõu)
Osakaal 2016.
aasta
riigieelarvest
(eelnõu järgi,
%)
Muutus
2016 RE
(eelnõu) vrd
2015 RE,
(mln EUR)
Muutus 2016
RE (eelnõu)
/2015 RE,
(%)
Riigieelarve kokku 8 564,6 8 922,4 357,8 4,2%
Vabariigi valitsus (VV), ilma HTM ja SOM
toetusfondita
118,9 1,4% 158,7 1,9% 39,8 33,4%
Riigikogu kantselei 26,0 0,30% 22,7 0,26% -3,4 -12,9%
Presidendi kantselei 4,1 0,05% 4,3 0,05% 0,2 5,2%
Riigikontroll 5,0 0,06% 5,2 0,06% 0,2 3,4%
Õiguskantsler 2,2 0,03% 2,3 0,03% 0,0 1,4%
Riigikohus 5,2 0,06% 5,4 0,06% 0,1 2,1%
Riigikantselei 10,4 0,12% 18,8 0,22% 8,4 80,9%
Haridus- ja teadusministeerium (HTM), sh VV
haridustoetused (KOV)
802,2 9,4% 778,7 9,1% -23,5 -2,9%
Justiitsministeerium 130,8 1,5% 136,5 1,6% 5,8 4,4%
Kaitseministeerium 412,0 4,8% 450,7 5,3% 38,7 9,4%
Keskkonnaministeerium 217,2 2,5% 115,0 1,3% -102,2 -47,0%
Kultuuriministeerium 211,6 2,5% 210,2 2,5% -1,3 -0,6%
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 593,1 6,9% 663,4 7,7% 70,3 11,9%
Maaeluministeerium 362,1 4,2% 362,1 4,2% 0,0 0,0%
Rahandusministeerium* 631,1 7,4% 781,4 9,1% 150,2 23,8%
Siseministeerium* 457,7 5,3% 373,1 4,3% -84,6 -18,5%
Sotsiaalministeerium (SOM), sh VV
sotsiaaltoetused
3412,4 39,8% 3585,6 41,8% 173,2 5,1%
Välisministeerium 62,0 0,7% 61,7 0,7% -0,3 -0,4%
* 2015.a septembris liideti Siseministeeriumi regionaalvaldkond Rahandusministeeriumiga.
16. Enim panustame sotsiaalse kaitsesse, tervishoidu,
majandusse ja haridusse
2015
2016 RE
(eelnõu)
osakaa
l SKP-
st
2015.a
osakaal
RE %
2016.a
osakaal
RE %
KULUD KOKKU 8 578 8 922 41,6%
Üldised valitsussektori
teenused
1 468 1 621 7,6% 17,1% 18,2%
Riigikaitse 386 424 2,0% 4,5% 4,7%
Avalik kord ja julgeolek 424 445 2,1% 4,9% 5,0%
Majandus 1 039 1 057 4,9% 12,1% 11,8%
Keskkonnakaitse 274 173 0,8% 3,2% 1,9%
Tervishoid 1 116 1 117 5,2% 13,0% 12,5%
Vabaaeg, kultuur ja
religioon
231 229 1,1% 2,7% 2,6%
Haridus 813 783 3,7% 9,5% 8,8%
Sotsiaalne kaitse 2 864 3 073 14,3% 33,4% 34,4%
17. Suuremad investeeringud kinnisvarasse
• haridus- ja teadusministeerium: Rahvusarhiivi uus
arhiivihoone;
• siseministeerium: Piusa kordon, Pärnu politsei ja
päästeameti ühishoone, Vändra ja Vastseliina komandod;
• justiitsministeerium: uus Tallinna vangla, uus Tallinna
kohtumaja;
• kultuuriministeerium: Eesti Rahva Muuseumi uus hoone,
Nukuteatri hoovimaja rajamine, Lennusadama
administratiivhoone, tee ja kommunikatsioonid;
• sotsiaalministeerium: terviseameti uus büroo ja
laborikompleks;
• Riigikontrolli büroohoone Toompeal;
19. Valitsussektor = keskvalitsus + KOV +
sotsiaalkindlustusfondid
• Valitsussektoris töötab 119 100 inimest. Nende seas
on nii ametnikke kui ka töölepingulisi töötajaid.
Ametnikke on 20 510, s.h. 3269 kohalike
omavalitsuste (KOV) ametnikku ja 8839 eriteenistuse
ametnikku.
• Töötajate arvu vähendamine 2015.–2016. aastal
hõlmab keskvalitsust ja sotsiaalkindlustusfonde (s.o.
56 500). KOVe vaadatakse eraldi haldusreformi
raames.
21. Ülesanne (1)
• Hoida valitsussektori töötajate osakaal tööealisse
elanikkonda vähemalt tänasel tasemel.
• 2014. aastal oli valitsussektori töötajate osakaal
tööealisest elanikkonnast (15–74) 12%.
• Demograafilised trendid näitavad, et Eesti tööealine
elanikkond väheneb järgneva 5 aasta jooksul aastas
keskmiselt 0,7%, samas suuruses peab vähenema ka
valitussektor, s.o keskmiselt 700 töötajat aastas.
22. Ülesanne (2)
• Töötajate arvu vähendamise juhtimiseks leppis
Valitsus 2016.–2019. aasta riigi eelarvestrateegias
kokku töötajatega seotud kulutuste vähendamise
13 miljoni euro võrra aastas, s.o kokku 52 miljonit
vähem võrreldes 2015 baaseelarvega.
• Võttes aluseks keskvalitsuse keskmise palga,
tähendab see, et palga konkurentsivõime
säilitamiseks peab valitsussektori töötajaskond
järgneva 5 aasta jooksul vähenema u 700 inimese
võrra aastas, s.o kokku u 3500 inimest.
23. Töötajate arvu ja tööjõukulude
vähendamise põhimõtted (1)
1) Eesmärk ei ole töötajate arvu mehaaniline kärbe,
vaid valitsussektori töö sisuline
ümberkorraldamine.
2) Efektiivsust ja 13 miljoni eurost aastast säästu ei
pea saavutama ainult inimeste arvu vähendamise
kaudu inimeste arvu vähendamise üldine trend
on oluline, kuid sama oluline on saavutada
efektiivsus ka muudes kuludes.
24. Töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise
põhimõtted (2)
3) Mõnes valdkonnas on inimeste arvu kasv vajalik, st
mõnes teises valdkonnas tuleb vähendada selle
võrra suuremas mahus.
4) Pikaajaliste valdkondlike arendustegevuste ja
sisuliste reformide ettevalmistamisel tuleb
analüüsida inimressursivajadust see on
edaspidi sisendiks töötajate arvu ja tööjõukulude
vähendamise ettepanekutele.
25. Töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise
põhimõtted (3)
• 2015–2016 vähendamise ettepanekute tegemisel võeti
aluseks ministeeriumide haldusalades 2010–2015
toimunud muutused töötajate arvus ning töö
korralduses.
• 2017. aastal ja edaspidi esitavad ministeeriumid
ülevaate kavandatavatest reformidest ja nende mõjust
töötajate arvule ja tööjõukuludele oma haldusala kohta
kevadel järgneva 4 aasta eelarve strateegia
koostamisel.
26. Indikatiivsed vähenemise numbrid 2015–2016
* PSI-de töötajate arvu baasiks on 01.06.2015 asemel 2014. aasta keskmine
** Riigikantselei töötajate arvu vähendamise baasiks on 1.06.2015 töötajate arv ilma EL eesistumise ja EV100 ettevalmistava personalita
*** Metoodika: lineaarse võrrandi 2 muutujat: 1) 2010-2015 (01.06) töötajate arvu puhasmuutuse %; 2) 01.06.2015 töötajate arv.
Valemi selgitus: 0% muutust tähendab -1,54% vähendamist, iga täiendav muutuse %-i täispunkt kahanemist või kasvu tähendab
vastavalt +/-0,09% täiendavat muutust.
28. Valitsussektori keskmine kuupalk ja selle suhe
Eesti keskmisesse kuupalka
Valitsussektor kokku
807 €
1 205 €
1 232 €
997 €
1 005 €
0 250 500 750 1 000 1 250 1 500
Kohaliku omavalitsuse üksused
Keskvalitsus
Sotsiaalkindlustusfondid
VALITSUSSEKTOR KOKKU
Eesti keskmine
23%
19%
-6%
-2%
4% 5%
9% 8%
-10%
0%
10%
20%
30%
0 €
250 €
500 €
750 €
1 000 €
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Keskminekuupalk Muutus võrreldes eelmiseaastaga (ps)
Keskmine kuupalk 2014
1,12
1,17 1,21 1,19 1,17 1,15 1,15 1,17 1,20
0,80
1,10
1,40
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Keskvalitsus
1,51 1,53 1,58
1,38
1,28 1,24 1,23 1,22 1,23
0,80
1,20
1,60
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Sotsiaalkindlustusfondid
0,81 0,81
0,85 0,85
0,81 0,79 0,78 0,79 0,80
0,50
0,80
1,10
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kohaliku omavalitsuse üksused
Valitsussektori keskmine kuupalk
29. Riigieelarvelise palgafondi otsused
2011–2015
Aasta Kõiki puudutav
otsus
Erinev otsus
2011 Üldist otsust
palgakasvuks ei olnud
1) KOV haridustoetus õpetajate alampalga määrade tõstmiseks 8% – 5,8
mln eurot
2) Sisejulgeolek (võimalik palgakasv) – 5,5 mln
2012 Üldist otsust
palgakasvuks ei olnud
Kriminaalpolitsei menetlusvõimekuse tõstmine, elupäästevõimekuse
suurendamine ning politsei ja pääste infosüsteemide töökindluse tagamine
5,85 mln (võimalik palgakasv)
2013 4,4% palgafondi kasv Lisaks:
1) Politseiametnikud ja päästeteenistujad (SIM) – 2,5 mln
2) Kohtuametnikud: tugistruktuuri väljaarendamine (JUM) – 2,5 mln
3) Kultuuritöötajad (KUM) – 600 tuh
2014 5,1% palgafondi kasv 1,5% lisaks:
1) Arstid, kiirabi ja hoolekandeteenused (SOM, JUM vanglad)
2) Kultuuritöötajad – KUM, PÕM (muuseumid), KEM (muuseum)
3) Õpetajad ja Rahvusarhiiv (HTM)
2015 3,0% palgafondi kasv 1,5% lisaks:
1) Kultuuritöötajad (KUM), PÕM (muuseumid), KEM (muuseum)
2) Õpetajad (HTM)
3) Sotsiaalhoolekanne, arstid, kiirabi (SOM, JUM vanglad)
4) Siseturvalisuse valdkonna töötajad (SIM, JUM, RAM)
30. Palgafond 2016
• Üldist palgafondi suurenemist ei tule. Palgakasv on
võimalik väheneva töötajaskonna arvelt.
• Valitsus näeb riigieelarves ette õpetajate ning
kultuuri-, sisejulgeoleku- ja sotsiaalhoolekande
töötajate palgafondi suurenemise 4% võrra.