Maakasutus ja selle muutused Eestis – Priit Penu, Põllumajandusuuringute Keskus

1. Maakasutuse muutused ja
väärtuslik põllumajandusmaa
Priit Penu, Tambet Kikas
Mullaseire büroo
Põllumajandusuuringute Keskus

2. Põllumajanduslikku maakasutust
mõjutavad tegurid
• Kliima, sh mikrokliima (jääaeg vs tänapäev)
• Aluspõhi-erinevate omadustega settekivimid,
liivad ja savid
• Pinnakate ja pinnavormid
• Mullastik
• Vetevõrk
• Asustus
2

3. Näide maakasutuse muutusest, Tartu
3

4. 1900
4

5. 1940
5

6. 2000
6

7. Näide maakasutuse muutusest (E. Sisase järgi)
7

8. Põllumajanduskasutuses oleva maa (ÜPT+PLK) muutus (%)
2005 vs 2011 valdade lõikes
8

9. ÜPT pinna muutus (%) 2011 aastal võrreldes 2005 aastaga
9

10. Aktiivse põllumajandusmaa (ÜPT+PLK) osatähtsus PRIA
massiivide kogupinnast(%,) ning kasutamata pind (ha) valdades
10

11. Taotlemata PRIA põllumassiivid valdades (ha)
11

12. Määratud pindalatoetused hektarites aastatel 2007-2012
1 000 000
2007
2008
800 000
2009
600 000
2010
ha
2011
400 000
2012
200 000
0
ÜPT
ESA
NAT
KST/KSM
MAHE
PKT
12

13. Maakasutuse muutuste uuringu testvaldade paiknemine ja
PRIA massiivide kiht neis valdades (must)
Rae
Rägavere
Noarootsi
Koeru
Käina
Pala
Paide
Koonga
Tähtvere
Audru
Lümanda
Häädemeeste
Karksi
Puhja
Meremäe
Taheva
13

14. er
Au e
dr
u
Pa
id
e
Rä Ra e
ga
v
Ko ere
on
ga
Pu
hj
a
Ko
Lü er u
m
a
M nd
er a
em
ä
Ka e
No rks
ar i
oo
ts
Kä i
i
Hä T na
äd ah
em e v
ee a
st
e
Ke Pa
sk la
m
in
e
Tä
ht
v
%
Testvaldade mittepõllumajandusliku pinna osatähtsus PRIA
massiivide kogupinnast
5
4
3
2
1,87
1
0
14

15. ve
r
Au e
dr
u
Pa
id
e
R Ra
äg e
av
e
Ko re
on
ga
Pu
hj
Ko a
Lü er
m u
M and
er a
em
ä
Ka e
N rk
oa si
ro
ot
s
Kä i
H Ta ina
ää h
de ev
m a
ee
st
e
Ke Pa
sk la
m
in
e
Tä
ht
%
Testvaldade mittepõllumajandusliku pinna osatähtsus
taotlemata PRIA massiivide pinnast
25
20
15
10
5
0
7,7 %
15

16. Koonga valla maakasutuse analüüs
• Koonga vallas oli 2011.a. PRIA põllumassiivide registri andmetel
toetusõiguslikku deklareeritud maad kokku 9 270, sellest sai ÜPT toetust
7495 ha, millest põllukultuuride all oli 4 241 ha, püsirohumaade all 2 948
ha ja poollooduslike koosluste hooldamise toetust sai 306 ha
• Ortofotode ja maakorraldaja suuliste selgituste abil selgitati välja, et
kindlasti oli põllumajanduslikus kasutuses Koonga vallas 8 364 ha (90,2%
deklraeeritud pinnast). Seega ei taotleta Koonga vallas 869 ha ehk 9,3%
deklareeritud põllumajanduslikus kasutuses olevale maale pindalatoetusi.
• Kasutusest oli väljas 504 ha ehk 5,4% PRIA registris olevatest maadest
• ETAK haritavate maade kõlvikutest ei paikne PRIA deklareeritud
massiividel vaid väga väike osa, mille maakasutus on järgmine:
põld/rohumaa – 99 ha, aianduslik maa/püsikultuurid – 3 ha ja
põllumajanduslikust kasutusest väljas 6 ha. ETAK rohumaade kõlvikutest
paikneb väljaspool PRIA deklareeritud massiive 406 ha – valdaval osal
esineb võsa ja suuremaid puid ja need ei ole kasutuses
• Aastatel 2005-2011 suurenes Koonga valla ÜPT pindala 148 ha ehk 2,1%
16

17. Koonga valla PRIA massiivide maakasutus 2011 a
17

18. Maade põllumajanduslikust kasutusest väljajäämise
põhjused Koonga vallas (maanõuniku analüüs)
• Maa omanikud tegutsevad metsanduse vallas ja mõned võsastuvad
heinamaad neid ei huvita
• Omanikud tegelevad põllumajandusliku suurtootmisega ja endised
puisniidud ei paku tootmise seisukohalt huvi
• Mõned deklareeritud maad ei olegi olnud pöllumajanduslikus
kasutuses viimase 50 aasta jooksul
• Alad,mille viimane pöllumajanduslik kasutus jäi 30-50 aasta tagusesse
aega, mil tegevus toimus käsitsi
• Peamiselt puisniidud,mida on 5-10a tagasi veel hooldatud, kuid
nüüdseks kasutusest välja langenud
• Teatud väike grupp omanikke tegutseb pöhimöttel ”ise ei tee ja teistel
ka ei lase harida”
18

19. Näited põllumajandusliku maa
kasutusest väljajäämisest

20. Kose-Aruvalla teelõik, põllumassiivide pind vähenes
13 km lõigul 55 ha, keskmine boniteet 46
20

21. Mäo ümbersõit 2005 (vasakul) ja 2010 (paremal)
21

22. Massiivide pind vähenenud 176 ha
2005 massiivide pindala 759,4 ha
22
2011 massiivide pindala 583,2 ha

23. Põllumassiivid mäetööstusmaal (483 ha, vahetult
puutub karjääridega kokku 3266 ha)
23

24. Toetusaluse põllumajandusmaa
kasutamine

25. Suuremate toetustüüpide maakasutuse
struktuur ja muutumine
100%
90%
80%
teravili allakülviga
70%
teravili
60%
raps, rüps, sinep, rõigas
50%
püsirohumaa
40%
liblikõieline
30%
heintaim, kõrreline
20%
10%
ÜPT
KST/KSM
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2012
2011
2010
2009
2008
2007
0%
MAHE
25

26. Peamiste toetustüüpide põllumaa struktuur
2012 aastal
100%
teravili allakülviga
80%
teravili
60%
raps, rüps, sinep, rõigas
40%
mustkesa
liblikõieline
20%
heintaim, kõrreline
0%
ÜPT
KST/KSM
MAHE
26

27. KSM pinna osatähtsus (%) ÜPT pinnast
27

28. Püsirohumaa osatähtsus ÜPT pinnast
28

29. Rohumaade ja PLK paiknemine valdade lõikes
29

30. Loomade karjatamine
30

31. Mahetootmise hajuvus Eestis 2012 a
31

32. Mahetoetuse kogupind ja taotleja keskmine
maa suurus
140000
88
120000
92
95
100
90
80
kogupind ha
80
100000
60
70
62
ha
50
60000
ha
60
80000
taotleja keskmine
maa suurus
40
30
40000
20
20000
10
0
0
2007
(1168*)
2008
(1195)
* Taotlejate arv
2009
(1196)
2010
(1267)
2011
(1326)
2012
(1385)
32

33. 2012 aasta vallad taimekasvatuses
33

34. Maade hindamine, viljakus ja
väärtuslik põllumajandusmaa

35. ha
Saaremaa Tumala mõisa põllumaa struktuur
viljakuse järgi (1760.a.), kaalutud keskmine
viljakus 4,8 seemet ehk ca 720 kg/ha
40
35
30
25
20
15
10
5
0
31
31
34
21
14
3
6 seemet
900 kg
5 seemet
760 kg
4,5 seemet
680 kg
4 seemet
600 kg
3,5 seemet
530 kg
3 seemet
450 kg
Tänapäeval on nende pöldude keskmine boniteet ca 45
hindepunkti, erinevatel põldudel kõigub vahemikus 38-50.
Seega on boniteet neil muldadel tänapäeva mõistes veidi üle
Eesti keskmise.
35

36. Teraviljade saagikus Tumala mõisas
18 sajandil
12
seemet
10
Eesti keskmine 18 saj
8
1 t/ha
Tumala 1723
6
Tumala 1758
4
Tumala 1767
2
Tumala 1777
0
rukis
oder
kaer
36

37. Sö
Pu
sk
Se
öd
a
Ka
rtu
ili
l
es
rv
er
n
ju
u
H
s
in
ika
es
M
Lu
pi
er
n
t ik
ris
ga
tis
ei
n
Li
na
Lu
ts
e
m
.
er
Ta
ta
r
ke
Ka
Põ
ld
h
ili
na
n
av
Te
r
s
r
isu
uk
i
N
R
O
de
Põllukultuuride kasutussobivus Eesti
muldadel 10-palli skaalas
9,0
8,0
7,0
6,0
5,0
4,0
3,0
2,0
1,0
0,0
37

38. Maa väärtus erinevast lähtepunktist
• Riigi seisukoht maa väärtuse hindamiseks-lähtub ressursi
maksustamise põhimõttest-Maa korralisel hindamisel kasutatav
metoodika (KKM määrus)
§ 27. Haritava maa hindamine:
1) haritava maa hulka arvatakse põllumaa, puuviljaaia ja puukooli
maa ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa?);
• Põllumehele on väärtuslik maa viljakas muld, millelt on võimalik
efektiivselt saaki saada
• Ehitajale on väärtuslik maa võimalikult õhukese
huumushorisondiga liivane maa. “Liivale rajatud” väljendi
negatiivne varjund on ehitaja seisukohalt tegelikult väär!
• Arheoloogile on väärtuslik maa seotud minevikuga
• jne
38

39. Väärtuslik põllumajandusmaa
• Kõrge mullaviljakus,mis seotud erinevate
mullaomadustega-mullaliik, lõimis, veerežiim,
huumusesisaldus, huumushoriondi tüsedus,
kivisus, toitainete sisaldus jne
• Hea ligipääsetavus ja massiivi suurus
• Eelnev maakasutus-heaperemehelik või mitte
Kuidas
defineerida
põllumajandusmaad???
väärtuslikku
39

40. Lõimiseklassid
40

41. Liigniisked mullad
41

42. Kuivendatud maade osatähtsus kogu põllumajandusmaast
valdade lõikes, Eesti keskmine 48%
0
35,00
kilometers
48 to 100
25
0
0 to 48
24
37
40
43
37
31
45
33
35
5
31
20
40
50
36
45
62
62
27
16
33
35
83
34
37
57
11
15
3
42
40
49
8
30
69
41
41
64
45
20
73
61
59
64
58
15
55
59
55
64
42
82
86
61
65
50
74
93
46
53
53
67
46
89
71
52
54
76
49
38
66
51
62
77
67
20
39
70
65
87
73
85
14
62
36
75
90
81
94
71
68
81
92
28
32
56
71
83
85
78
48
60
78
75
57
69
63
55
74
0
68
80
40
28
33
78
90
46
33
0
73
15
40
66
44
19
27
0
21
31
60
51
31
10
49
69
49
14
18
51
48
44
55
63
56
49
54
35
19
75
74
36
57
31
50
49
46
9
55
15
79
42
52
55
69
49
48
53
39
47
43
22
57
32
63
48
73
33
25
47
26
46
49
46
42
11
15

43. Agrorühmade levik
43

44. H
iiu
Lä m
än aa
k
e
m on d
Põ
a
lv ako
a
n
Võ maa d
ru
ko
Sa ma nd
ak
ar
o
e
Va ma nd
ak
lg
a
o
Pä ma nd
a
rn
Id u m kon
ad
a
V
iru ako
n
H ma d
ar
ak
ju
o
T a m a nd
r tu a k
o
R ma nd
ap
ak
la
o
Vi
m nd
Lä l jan aa
ko
än di
m nd
ea
Vi
ru ako
Jõ
n
m
ge aa d
va ko
Jä ma nd
ak
rv
a
on
m
aa d
ko
nd
Ee
st
i
Maakondade keskmine perspektiivboniteet
2012 aastal
60
50
40
30
20
10
0
43,72
44,4
ÜPT
Põllumaa
44

45. Kaalutud keskmine perspektiivboniteet valdade lõikes
45

46. Võimalused väärtusliku
põllumajandusmaa hindamiseks
• Agrorühmade kaudu. Puudub tehniline valmisolek suuremahuliseks
väärtustamiseks
• Maa-ameti poolt välja töötatud haritava maa hinnatsoonid-põhinevad
lihtsustatud mulla boniteedil
• Mulla boniteet. Eelistada tuleks olemasolevat boniteeti ,mida
perioodiliselt uuendatakse. Kajastab mulla omadusi ja viljakust
kompleksselt, suuremas osas olemas tehniline baas digitaalse
mullakaardi näol, kuid seda vaja oluliselt täiendada nii tehniliselt kui
sisuliselt ja töötada välja regionaalse hindamise kriteeriumid-boniteet
piirkonniti väga erinev.
• Väärtuse hindamiseks tuleks kasutada veel lisakriteeriumeid-massiivi
suurus ja ligipääsetavus jne
• Selgitada valla keskmine boniteet ja sellest lähtudes igale vallale
kriteeriumid. Näiteks keskmisest parema boniteediga on väärtuslikud
46
põllumajandusmaad vöi näiteks 20% keskmisest körgemad jne

47. Mis maa see on?
47