6. Millest täna räägime?
• Mis on koht ja miks seda turundada?
• Kelle jaoks ja mille poolest on kohad tähtsad?
• Kuidas paistab Lääne-Virumaa seest ja väljast?
• Mida teised on (hästi) teinud?
• Kuidas käib koha brändimine?
• Millised on Lääne-Virumaa võimalused?
7. Mis on koht?
• Geograafiline piirkond
• Maastik
• Kultuur
• Identiteet, kohatunne
• Keskkond
• Tervik
• Kompleksne, keerukas ja mitmekülgne olemus
9. Toode, teenus, koht –
kõik nad vajavad turundamist
• Kellele?
• Mis eesmärgil?
– Elanikud
– Ettevõtted
– Investorid
– Turistid, külastajad
• Tuleb täpselt määratleda, kes on meie sihtgrupid
ja millise sõnumi tahame viia nende teadvusesse.
10. Kus või milline on parim koht?
• Elamiseks?
• Õppimiseks
• Töötamiseks?
• Puhkamiseks?
• Äri tegemiseks?
• Laste kasvatamiseks?
Sõltub sellest, mis on
(selles elukaare etapis) Teile tähtis?
14. Näide – Glasgow rebrandingust
• Glesgow miles better; Glasgow smiles better
• Glasgowga seondus liigne joomine, jõugud,
töölisklassi linn
• Kampaania fokusseerus kultuurilisele rikkusele,
rohelusele (enim pargialasid inimese kohta),
pehmele kliimale, sobivusele ettevõtete jaoks.
• Turundus oli suunatud sihtgrupile, kes omavad
mõju, teevad otsuseid, eriti ärisektorile.
15. Sisemised sihtgrupid on tähtsad
• Lõhe väliste maine ja rahulolu-uuringute ja
elanike hinnaguste vahel (Edinburgh)
• Väljastpoolt: ihaldatud paik, mida külastada jakus
elada, maaliline ilu, turvaline.
• Kohaliku elanikkonna hulgas enesekindluse ja
uhkuse puudumine oma kodupaiga üle.
• Fundamentaalne mittekokkulangevus välise taju
ja tegelike tunnete vahel kohapeal ei toeta
turundussõnumeid laseb neil kaduma minna.
16. Sündmuste regionaalne majanduslik mõju
• EKI uuringu põhjal iga eelarvesse panustatud 1 € toob tagasi 4€
• + ürituse eelarvelised kulutused, mis ilma ürituseta ei oleks
regiooni laekunud (35 % keskmiselt, sõltuvad pakutavatest
teenustest)
• Keskmine kulutus külastaja kohta 80 €, kultuuriüritusel 88€
• Kulutuste maht sõltuv üritusest, max 400 €
• „Mõjuda saab seal, kus on, kuhu mõjuda“ (M. Josing)
• Koostöö, ajastus, pakettimine
17. Kuidas teha nii, et 2 +2 = 5?
• Riik
• Regioon
• KOV
• Ettevõte, organisatsioon
• Inimene
18. Mida regioon või KOV teha saab?
• Mõistab regionaalseid tugevusi ja nõrkusi
• Propageerib tugevusi ja võimalusi (nii rahvusvaheliselt kui ka
riiklikult)
• Pakub “One stop shop” teenindust
(koordineeritud klienditeenindus koos valitsusega, kui võimalik)
• On suhtluses kiire ja asjalik
• Omab detailseid teadmisi kohalikust turust (krundid, tööjõud,
kohalikud ettevõtted, erinevad regulatsioonid)
• Omab kontaktide võrgustikku (teenused, tarnijad, koolitused)
• Omab võimet asju läbi viia
• Arendab pidevalt oma toodet (toode=võimalused)
Allikas:
20. Nomen est omen – nimi on märk.
„Sõna ise ongi tegu. Piibliski on kirjas,
et sõna muutus lihaks. Sõnast saab
hinnang, hinnangust deklaratsioon,
deklaratsioonist seadus, kohtuotsus või
sõjakuulutus.
Ja see muudab juba kapitaalselt
reaalsust.“
Andres Maimik, EPL, 6. november 2012
21. Milline on soovitav (Lääne)-Virumaa kuvand?
• Mida me soovime, et (Lääne)-Virumaa kohta teatakse,
räägitakse?
• Mida me soovime, et (Lääne)-Virumaa seostatakse?
• Mille kaudu meid tuntakse, miks meid armastatakse?
• Mida saab siin kogeda?
• Mida meil on väärtuslikku?
• Mis meid eristab ja muudab unikaalseks?
• Kellele pakub selline koht huvi?
• Missuguse loomaga oleks LV võreldav? Miks?
22. Sihtkoha maine kujundavad
• Eksporditavate toodete brändid
• Kaubanduse, turismi, siseinvesteeringute ja sisevärbamise toetamine
• Sise- ja välispoliitika
• Tuntud avaliku elu tegelased
• Kuidas sihtkoha kodanikud käituvad välismaal ja kuidas nad
kohtlevad külalisi omal maal
• Ehitatud ja looduslik keskkond
• Kajastatus (globaalses) meedias
• Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse
• Sidemed teiste riikidega
• Kultuur
• Sport ja ajaviide
• Mida sihtkoht annab maailmale ja mida tagasi võtab
24. Kes te olete?
Millesse te usute? Mis on teie väärtused?
Mida on teil pakkuda?
Millised on teie suutlikkus ja potentsiaal?
Mis on Teie tugevused, eripärad, unikaalsus?
Millised on Teie sihtgrupid
Millised on teie turud?
25. Brändi funktsioon
"Mida iganes ka ei müüda, tuleb sellest ka
teada anda ja bränd on parim
psühholoogiline vahend tähenduse
edasiandmiseks."
26.
27.
28. Milleks (siht) kohale bränd ? a Destination ?
Why Brand
Globaliseeruvas maailmas, kus me praegu elame, tuleb igal kohal võistelda
kõikide teiste kohtadega, et saada osa mõtetest, osa tulust, osa talentidest, osa
häälest/kõlapinnast.
Juhul kui koht ei suuda olla millegi esindajaks, on tal vähe lootust jääda meelde
piisavalt pikaks ajaks, et võistelda mingilgi määral selle väärtusliku tähelepanu
nimel.
Enamik meist ei kuluta rohkem kui vaid mõne sekundi aastas, mõeldes teisel pool
maailma asuvale maale.
Seega juhul, kui see riik ei näi alati täpselt enda moodi iga kord kui ta jälle esile
kerkib, on vaid väike lootus, et need üksikud sekundid looksid eelistuse tema
toodete järele, soovi teda külastada, huvi tema kultuuri vastu või juhul, kui meil
olid eelarvamused, panna meid meelt muutma.”
(Simon Anholt, Branding Places and Nations)
29. Räägime Lääne-Virumaa lugu
Väljapoole:
Usaldusväärsuse tõus
(sihtgrupid)
Tähelepanu, inspiratsioon
Sissepoole:
Usaldusväärsuse tõus (elanikud, ettevõtjad)
Motivatsioon
Lugu jääb meelde. Lool on emotsionaalne laeng.
30. Aitäh kuulamast ja
kaasa mõtlemast!
Ülle Puustusmaa
ylle@bda.ee
+ 58 040 801
www.bda.ee
strateegia.ee
lennuk.bda.ee
www.facebook.com/lennuk
Editor's Notes
11 aastat kogemust (al 2001)12 konsultanti ja projektijuhtiüle 450 projekti
Lõigil meil on mõned olulised kohad siin maailmas. Olulised erinevatel põhjustel. Mainori kõrgkooli tegevuskohad Eestis. Rakvere on pildil
Mõne kaardi järgi jälle positsioon nii hea ei ole. (pärit FBst , nov 2012) Kõik ongi suhteline ja suures osas ka subjektiivne. Kohad ju ka suhestuvad subjektidega : elanikega, külalistega, ettevõtjate ja arendajatega. Igaühel on oma subjektiivne arusaam sellest kohast (kui üldse on teadmine sellisest kohast) ja suhtumine.
Toimepiirkonnad ja tööjõu areaalid.Mõned on nõrgenenud. Põhjusteks atraktiivsete töökohtade nappus ja teenuste piiratus väiksemates keskustes ning nõrgad keskus-tagamaa vahelised seosed. Väiksematel keskuskohtadel. Maapiirkondadel tuleb kohaneda. mobiilsuse ja linnade tähtsuse kasv maapiirkondade elanike igapäevaelus + sesoonse rände suurenemine; kohapealse ettevõtlus- ja hõivestruktuuri muutused; Tähtsustub kohapealse majandustegevuse mitmekesistamine, kohaliku koostöö ja kogukonna roll töökohtade loomisel ja teenuste osutamisel
KÜSIMUS SAALILE!!!!!Mis on teie jaoks koht, mis on koha tunnused?Koeral on koht
London, StPeterburg, Pariis, Praha BerliinMille järgi te neid kohti tunnete? – sümboli statuseg ehitiste, objektide järgiMis teile nende kohtadega seondub? Kindlasti olete mõnda või kõiki neist külastanud. Võib-olla mõnes neist õppinud, tööasjus viibinud. Kui küsida täna, siin ja praegu, mida kujutab endast ja milline koht on London, saame ilmselt sama palju erinevaid kirjeldusis, kui teid on täna siin. Sellele samale subjektiivsusele ja isiklikule kogemusele on isegi üles ehitatud terve raamatute sari. Teate ju küll neid „ Minu Eesti“, Minu Omaan jne. Samas leiame kindlasti ka mingeid ühiseid märksõnu, tunnuseid, objekte, millega ja mille kaudu teile need kohad seostuvad. Mis on Lääne-Virumaa sümbolid?
Kui potentsiaalne elanik, ettevõtja või turist ei tea ja ei taju selle konkreetse koha erisusi, tugevusi, siis ei saa see koht olla ka tema potentsiaalsete valikute hulgas, ei saa osutuda VALITUKS.Tuleb määratleda väärtuspakkumine klientidele . Selleks tuleb analüüsida mis on tugevused ja võimalused, millele tuginedes väärtuspakkumine luuua.Sõnumi koostamine ja sõnumi edastamise plaani läbitöötamine ja elluviimine on väga olulised. Ja see on pikaajaline töö. Sõnumi selgus, stiil ja sihtgrupil sobiva meediumi valik on väga olulised sihtgrupi tabamiseks.
Telegraph ( UK) Top 10 Places to live Hong Kong ( kliima, rahvastiku tihedus, koolid, sotsiaalteenused, Best places for carieer and Business ( job growth, costs of business and living, income growth, haridustase ja kättesaadavus, turvalisus, kultuuri- j a rekreatsioonivõimaluste kättesaadavus
Väike- Maarja vald viib läbi rahulolu uuringut kuni 25.11.12Oktoobris rutelu noorte jäämisest Rakverre.Muid uuringuid pole viimastel aegadel teada. ST ME ERITI EI TEA, MIDA LÄÄNE_VIRUMAALASED ARVAVAD; MÕTLEVAD; VÄRTUSTAVAD; VAJAVAD!!!!!
Slogan mis peaks võimaldama inimese vaimu õitsengut aastast 2005, 2008 võetud kasutusele ka linnavalitsuse ja volikogu pooltEdinburgh on küll festivalide sünonüüm ( ajalugu aastast 1947), kuid see slaogan kannab endas ka energiat ja tugevust teistes eluvaldkondades kui turism- tema tugevust teadmispõhises majanduses ja finantssektoris.Scotland’s capital city, home of the Scottish Parliamenta global festival citya UNESCO World Heritage Site – Old and New Townsthe first UNESCO City of Literature – from Sir Walter Scott to JK RowlingNational Galleries and Museumsa reputation for innovation – from the telephone to Dolly the Sheepa city centre surrounded by mountains (including an extinct volcano) and beachesa royal palace and a castle at the heart of the city
Miles better – pöördepunkt paremusele. 1983, 1994Glasgow’s celebrated well-integrated approach and campaigns, which have secured the local buy-in mentioned.campaign to promote the city of Glasgow as a tourist destination and as a location for industry. It was developed by Scottish advertising agency, Struthers Advertising, and featured the phrase "Glasgow's Miles Better" wrapped around the cartoon figure of Mr. Happy. It is regarded as one of the world's earliest and most successful attempts to rebrand a city, and received a number of domestic and international awards.Glasgow had previously suffered from a reputation as a hard-drinking, gang-ridden, working-class city. The campaign focused on the cultural richness of the city, its environment (more parkland per head of population than any other city in Europe), its mild climate and its suitability for enterprise. The result was a very significant change in the way Glasgow was viewed from the outside. The figure of Mr. Happy from the Mr. Men children's books appeared on posters and badges alongside the slogan.
“There’s definitely a split between what you read in surveys of how Edinburgh is perceived externally – the usual ‘most desirable place to visit’, awards for liveability, the scenic beauty that surrounds the city itself, not to mention the Royal Mile and all around it, the city being beautiful and safe and ultimately well to do. But that’s solely from the visitors’ point of view, if you ask any locals it’s far from positive and this then becomes a kind of narrative fuelled by large sections of the population, each with their own particular gripe, be it taxi drivers over potholes or the whole tram fiasco. Overall there tends to be a lack of confidence among the local population which leads to a lack of pride in the city. But there’s a fundamental mismatch between the external perception that the marketers buy into and the actual feeling on the ground, where the foot-soldiers who should embody the city’s marketing message just give it a miss. It might just be the Scottish psyche but there’s little local support for slogans like ‘Edinburgh Inspiring Capital’ – it might play well with marketeers, but for the ordinary people who even know about it, it tends to just fuel the cynicism over what city marketing is about.”
EKI – Eesti Konjuktuuri Instituut Kultuuriministeeriumi tellimusel 2011 läbi viidud uuringOtepää MK etapp 22.-23.01Tartu Maraton 19.-20.02Pärnu Jääfestival 18.-27.02Jõhvi Balletifestival 25.-27.02Ruila Kevadtuur 27.-29.05 ja 02.-05.06Punk Laulupidu 11.06Eesti Naiste Tantsupidu 12.06Rabarock 17.-18.06Suure-Jaani Muusikafestival 17.-23.06Sõru Jazz 18.-19.06Muhu Tulevikumuusika Festival “Juu Jääb” 5.-10.07Saaremaa Ooperipäevad 18.-23.07Folkloorifestival Europeade 20.-24.07Viljandi Pärimusmuusika Festival 28.-31.07Põlva noorte jalgpalliturniir Lootosspring 4.-7.08Leigo Järvemuusika 5.-6.08Viru Folk 12.-14.08Narva Energiajooks 13.08Augustibluus 5.-6.08Saaremaa Ralli 7
Sünergia, lisanduvus
http://www.epl.ee/news/arvamus/andres-maimik-nomen-est-omen-nimi-on-mark.d?id=65219568Kuidagi kipuvad sellest kõikelubavast häälte kakofooniast välja kostma just jõuliseimad väljendused ja otse-näkku-ütlemised. Kui iga mõtte jaoks on aega täpselt 20 sekundit, siis paki, mees, oma seisukohad kokku ühte määravasse lausesse. Siis ehk keegi võtab vaevaks sind kuulda. Kui aga sind juba kuuldakse, siis lisa järjest püssirohtu. Mida krõbedam, seda uhkem.Suurem osa avalikkust ei ootagi peale hinnangute sügavamat analüüsi. Sest hinnang on analüüsist oluliselt lihtsamini haaratav, polariseerib meie eest maailma heaks-halvaks, ilusaks-inetuks, targaks-lolliks. Analüüs on tarbijale liiga tihke amps: segane ja ümmargune udutamine. „Öeldagu juba, kurat, kuidas asjad on, mitte ärgu vahutatagu!” Analüüs nõuab nii analüüsijalt kui ka lugejalt teatavat empaatiat, materjali sisseelamist, aega, intelligentsi ja meetodit. Ning kulutatud vaev ja aeg ei garanteeri analüüsijale mingit populaarsust, sest publik vajab ainult kiirelt seeditavaid mõtlemisvormeleid. Jõulistel ütlejatel on ka see eelis, et rahvas peab neid karismaatilisteks isiksusteks. Eks nad ongi, aga hoidku jumal meid igasuguste karismapommide eest. Karismaatiline liider usub, et tal on kõrgemalt antud volitus kõneleda kõiksuse häälel, jagada ilmeksimatuid hinnanguid absoluutse tõe positsioonilt. Eneses veendunud sõnumitooja on muidugi lummav, tema sisendusjõud kaasahaarav ka täiesti normaalsele inimesele. Aga selline karismaatilisus hävitab juba eos ratsionaalse argumentatsiooni võimaluse. Karisma tähendab populismi. Kui president Obama pidas vastaskandidaadiga esimese teledebati, siis peeti teda suureks kaotajaks, sest ta esines liiga viisakalt. Järgmistes debattides muutis ta oma strateegiat: esines agressiivsemalt, võttis kasutusele populistliku sõnavara, ründas esimesena ning ennäe: tema veenvus paranes rahva silmis oluliselt.
Kohaturundus on nähtus, mille raameskohalikkogukond, misühendabniiomavalitsust, ettevõtjaidkuielanikke, planeeribjaviibelluerinevaidturundustegevusi,et muuta konkreetne koht atraktiivseks erinevatele sihtsegmentidele.Nendekssegmentideks on elanikud, ettevõtted, investeerijad, turistidjmt. Kohaturundustähendab koha kujundamist-arendamist viisil, mis rahuldab sellesihtgruppidevajadused. (Rainisto 2003)Sihtgrupid: elanikud, ettevõtjad, investorid, turistid...GRUPITÖÖKohti, kus elada, mida külastada, kus ettevõtlust arendada, otsitakse/valitakse teatud väärtuste, saadavate hüvede, koha omaduste, tunnuste järgi.Füüsiline keskkond (looduslik, arhitektuur, avalik ruum , infrastruktuur jne)Immateriaalne sisu (inimesed, elustiil, kombed, kultuur, pärand)Emotsionaalne seos ( kogemused, soov kuuluda, olla seotud vms)Valiku puhul mõjuvad nii ratsionaalsed põhjendused kui emotsionaalne seotus Sageli taju olulisem kui reaalsus Kohavalikufaktoridjagunevad „kõvadeks“ (kulud, tootlikkusjms) ning „pehmeteks“ (keskkond, vaimsus), samutiratsionaalseteksjairratsionaalseteks („sestjuhatuseesimehenaiselemeeldis see koht“).RÄÄGI LUGUDE DUSHI CASE
What do you as a company believe in?What do you have to offer?What are your capabilities?What are your strengths?What are your markets?