2. Eesti majanduse areng on
erisuunaline
-15% -10% -5% 0% 5% 10%
hõive*
keskmine palgaväljamakse
jaemüük
reaalne majanduskasv
toodang töötaja kohta püsivhindades
kaubaeksport jooksevhindades
ettevõtete kasum
ettevõtete investeeringud jooksevhinnas
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Majandusindikaatorite muutus 2015. aastal
* Tööjõu-uuringu põhjal
3. Mis põhjustel on praegune
olukord tekkinud?
Kas senine suund
saab edasi kesta?
Milline on väljapääs?
Kas on esimesi märke
olukorra lahenemisest?
4. Kindlustunne on pikaajalise keskmise
läheduses
• Tarbijate kindlustunne on vähenenud tõenäoliselt seoses halbade uudistega
koondamiste kohta
• Hinnang oma leibkonna toimetulekule on parem kui Eesti majanduse väljavaatele
5. -15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
tööjõu tootlikkus keskmine palgaväljamakse keskmine brutokuupalk
Palga ja tootlikkuse kasv
Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet
2015. aasta teises pooles kiirenes keskmise
brutokuupalga kasv laiapõhjaliselt
• 2015. aasta kestel oli palgakasv kiireim KOVide haldusalas, sh tervishoius ja
hariduses. Kiirenemise taga olid erinevad tegevusalad: majutus-toitlustus,
mittetöötlev tööstus, info ja side jne
• 2016. aasta alguses pole palgaväljamaksete kasv aeglustunud
Viimane vaatlus: IV kv 2015
6. Tööjõu tootlikkuse kohta on erinevaid
hinnanguid
• Sõltuvalt valitud statistilisest näitajast võis tööjõu tootlikkus eelmisel aastal
nii kasvada kui ka kahaneda
-12%
-8%
-4%
0%
4%
8%
12%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika
maksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: hõive Eestis tööjõu-uuring: töötunnid Eestis
Tööjõu tootlikkuse aastakasv
Allikad: statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet
7. -15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
palgasaajate arv (maksu- ja tolliameti andmed) hõive residendist tootmisüksustes (tööjõu-uuring)
Hõive aastane muutus
Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet
Hõive kasv on aeglustunud
• 2015. aasta neljandas kvartalis aeglustus hõive kasv residendist
tootmisüksustes 1,5%ni. EMTA andmetel hakkas palgasaajate hulk eelmise
aasta teises pooles vähenema
• Palgasaajate arvu vähenemine on seotud eelkõige tööealise elanikkonna
kahanemisega, mitte ettevõtete sooviga vähendada töötajate hulka
Viimane vaatlus: IV kv 2015
8. Tööjõupuudus on endiselt probleem
Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet
• Tööjõupuudust tunnetavad enam madala tootlikkusega tööstusharud
9. Eesti tööturu olukord on mitme näitaja
põhjal parem kui Lätis ja Leedus
• Aastatel 2000–2014 rändas Eestist välja 2,7%, Lätist ja Leedust ligikaudu 14% tööealistest
inimestest
• Tööhõive kaitse seadused on Eestis nõrgemad: maksimaalne koondamishüvitis ettevõtte poolt
3 kuu palk, Lätis 6 kuu palk ja Leedus 4 kuu palk
• Tööjõus osalemine on Eestis kõrgem. Riiklik pensioniiga ei erine, kuid oodatav eluiga 40.
aastastel on Eestis ligikaudu kahe aasta võrra pikem kui Lätis ja Leedus
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
hõive määr tööjõus osalemine tööpuudus (parem telg)
Eesti Läti Leedu
Peamised tööturu näitajad Balti riikides 2015
Allikad: statistikaamet, Eurostat
10. Paljud inimesed pole tööturul veel
rakendust leidnud
• Eestis on peaaegu sama palju neid inimesi, kes otsivad aktiivselt tööd, ja neid, kes
sooviksid töötada, kuid pole tööd veel otsinud
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
vaeghõivatud
sooviksid töötada ja otsisid tööd, kuid ei saaks kohe tööle asuda
sooviksid töötada ja saaks kohe tööle asuda, kuid ei otsinud tööd
töötud
Töötuse lisanäitajad, % tööjõust
Allikas: statistikaamet
11. I kv 2005
III kv 2007
I kv 2010
IV kv 2015
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20%
vabadetöökohtademäär
tööpuuduse määr
Beveridge’i kõver
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Tööpuuduse määr suurenes eelmise
aasta lõpus
Viimane vaatlus: IV kv 2015
• Vabade töökohtade vähenemine ja samaaegne tööpuuduse suurenemine eelmise aasta
neljandas kvartalis võivad viidata tööturu kohanemise algusele, kuid kindlalt ei saa seda
veel väita. Seda kinnitab ka aasta esimestel kuudel jätkunud kiire palgakasv.
12. Tööjõu ühikukulu ei stabiliseerunud
möödunud aasta lõpus
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
nominaalne reaalne
Tööjõu ühikukulu kasv
Allikas: statistikaamet
13. Tööjõukulu osakaal on kasvanud enam
neis harudes, kus käive on langenud
Allikas: statistikaamet
ΔRULC
ΔRULC
• Kiirema kasvu ootuses on tööjõukulude osakaalu muu hulgas kergitanud
töötajate alalhoidmise motiiv
Palgafondiosakaalumuutuslisandväärtuses(pp)
Palgafondiosakaalumuutuslisandväärtuses(pp)
Tööjõukulu kasv ja palgafondi osakaalu
muutus tegevusalade lõikes 2015. a
Käibe kasv ja palgafondi osakaalu
muutus tegevusalade lõikes 2015. a
14. Ettevõtted ei ole konkurentsivõimes seni
suuri muutusi tunnetanud
• Ettevõtjate hinnang konkurentsivõimele ELi turul oli eelmise aasta lõpus kehvem kui
eelmise aasta alguses, selle aasta jaanuaris hinnangud taas positiivsemad
Allikad: Eesti Konjunktuuriinstituut, Euroopa Komisjon
15. Tööjõukulude suurenemise mõju
konkurentsivõimele võib veel avalduda
Allikad: Eesti Konjunktuuriinstituut, Euroopa Komisjon, statistikaamet
• Tööjõukulude mõju ülekandumine konkurentsivõimesse kestab umbes üks aasta
16. -2000
-1500
-1000
-500
0
500
hinnaväline konkurentsivõime hinnapõhine konkurentsivõime
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Hinnapõhise ja -välise konkurentsivõimega kaubagruppide väliskaubandussaldo
mlneurot
Väliskaubanduse statistika põhjal on
hinnapõhine konkurentsivõime saanud löögi
Allikad: Comtrade, Eesti Pank
• Hinnapõhise konkurentsivõime kadu on osaliselt kompenseerinud hinnavälise
konkurentsivõime paranemine, mis on majandusarengu seisukohalt positiivne
17. Ettevõtted pole suutnud hakata
kasumlikkust taastama
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
nominaalne tööjõu ühikukulu (pp)
kasumimarginaal (pp)
SKP deflaator, aastakasv (%)
Allikad: Eurostat, Eesti Pank
• Ettevõttel on tulnud neljal viimasel aastal kasumimarginaale kahandada, et
tasakaalustada palgasurveid ja inflatsioonisurvete puudumist väliskeskkonnas
19. Ettevõtete investeeringud pole hakanud veel
suurenema
• Ettevõtete investeerimishuvi pärsib vähene nõudlus ning seetõttu ka vajadus tootmist laiendada
20. põllumajandus
töötlev
tööstus
ehitus
kaubandus
info ja side
kinnisvara
teadus ja tehnika
-2,5
-2
-1,5
-1
-0,5
0
0,5
1
1,5
-5 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3
tegevusala osatähtsuse muutus hõives 2005-2014.a (protsendipunktides)
osatähtsusemuutuslisandväärtuses2005-2014.a
Palli suurus = tegevusala
kogutootlikkus lisandväärtuse alusel 2005-2014.a
Majanduse struktuur on muutunud
Allikas: statistikaamet
• Majanduses on suurenenud kõrgema tootlikkusega tegevusalade osakaal
21. Reaalsektori laenukasv on kiirenenud
• Keskmisest kiiremini kasvasid jaekaubandus- ja tööstusettevõtete laenamine,
majapidamiste puhul suureneb kiiresti autoliising
• Laenuteenindamise kulud on väiksed tänu väga madalale baasintressimäärale
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
22. Rahapoliitika abil on rahaturu
intressimäärad madalale viidud
Allikad: Euroopa Keskpank, Bloomberg
23. Viimased rahapoliitilised meetmed on
pretsedenditult ekspansiivsed
• Varaostukava kuiseid ostumahte suurendati 60 miljardilt eurolt 80
miljardi euroni. Ostud toimuvad planeeritult vähemalt märtsini 2017
• Lisaks avaliku sektori ja Euroopa institutsioonide võlakirjadele hakatakse
ostma ka euroala reaalsektori ettevõtete võlakirju
• Suunatud nelja-aastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioonid
pankadele (TLTRO-d) toimuvad laenuportfelli kasvatanud pankadele
negatiivse intressimääraga (hetkel -0,4%)
• Tavapäraste peamiste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär on
0%
24. Majanduskasv ning inflatsioon euroalal
jäävad sel aastal mullusele sarnaseks
Allikas: EKP ekspertide prognoos (märts 2016)
25. Mis põhjustel praegune
olukord on tekkinud?
Kas senine suund
saab edasi kesta?
Milline on väljapääs?
Kas on esimesi märke
olukorral lahenemisest?
Ettevõtete ootused nõudluse
paranemisele pole täitunud
Ei, ärisektor ei tule pikemaajaliselt
toime kasumite vähenemisega
Kas (a) tööviljakuse tõus või
(b) tööjõukulude korrektsioon
Viimased analüüsid tõendavad
pigem senise olukorra jätkumist