SlideShare uma empresa Scribd logo
1 de 51
Baixar para ler offline
PEDOSFÄÄR
Koostanud Vaike Rootsmaa,
täiendanud Elle Reisenbuk
Tartu 2008
Murenemine
Murenemine on kivimite purunemine ja
mineraalide muutumine temperatuuri, vee,
õhu ja organismide toimel
Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht,
kus toimub murenemine
Murenemise tähtsus looduses
• Tekivad setted
• Tekib muld
• Muutub pinnamood
Erosioon ja murenemine koos loovad
huvitavaid pinnavorme.
Murenemist põhjustavad
tegurid:
temperatuuri kõikumine
jää
tuul
vesi
soodustab:
kuiv ja külm kliima
vesi
hapnik
süsihappegaas
soodustab:
niiske ja soe kliima
taimed
loomad
mikroorganismid
Füüsikaline
murenemine ehk
rabenemine
Keemiline
murenemine ehk
porsumine
Bioloogiline
murenemine
Füüsikaline murenemine e. rabenemine
on kivimite peenenemine välisjõudude toimel.
• Mida peenemateks osakesteks kivimid
murenevad, seda suuremaks muutub kivimite
pind, mis puutub kokku mitmesuguste
välisteguritega. Peenema lõimisega materjal allub
paremini ka keemilisele murenemisele.
1 kuup, 6 tahku 8 kuupi, 48 tahku 64 kuupi, 384 tahku
V= 1m³ V= 1m³ V= 1m³
S= 6m² S= 12m² S= 24m²
0
10
20
30
40
50
60
70
6 12 24
kogupindala
osakestearv
• Füüsikalise murenemise käigus kivimi
keemiline koostis ei muutu.
• Põhjustavad eelkõige temperatuuri
kõikumised ja kivimipragudes oleva vee
jäätumine.
• Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis,
ka kõrgmäestikes.
Füüsikalise murenemise tulemusena
muutub kivim väiksemateks osadeks.
Keemiline
murenemine
Keemiline murenemine e. porsumine, selle
käigus toimuvad tähtsamad keemilised reaktsioonid
Primaarsed mineraalid + happed + hapnik =>
=> setted (kivimite osakesed + sekundaarsed mineraalid) +
lahustunud ioonid
ioonid lahustunud lahustunud kujul
jämedad setted
ioonid
kivimi
lagunemine
kvarts jm
setted
o
o
k
e
a
n
i
muundumine
happed,
hapnik
peened settedsavi jt
sekundaarsed mineraalid
• Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste
elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja
keemiliste saasteainetega.
• Vabanevad vajalikud toiteelemendid
(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja
mikroorganismid.
• Eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt
vihmametsades.
• Keemilise murenemise käigus toimub ka
leostumine – vees lahustuvate soolade lahustumine
ja ärakanne.
Leostumise näiteks on karstumine –
nt lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja
lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad
pinnavormid, esineb ka Eestis.
Balcarka karstikoobas Moraavias
Tšehhis. Foto: Urmas Tartes.
Aggteleki karstikoopad Ungaris
Keemilised reaktsioonid
• Lahustumine – lahustuvad mineraalid kaovad
• Oksüdeerumine (õhurikas keskkond, kõrge to
)
– so liitumine hapnikuga (+O2)
• Hüdratatsioon – vee liitumine mineraali
koostisse
• Hüdrolüüs – soola lagunemine vesikesk-
konnas happeks ja aluseks
Porsumine vihmametsades – punakas
toon tingitud rauasisaldusest
MULD
Muld teiste sfääride hulgas
LITOSFÄÄR HÜDROSFÄÄR
BIOSFÄÄRATMOSFÄÄR
M
ullaõhk
Varis ja
organism
idKivim
idja
m
ineraalid
M
ullavesi
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa,
mis hõlmab maakoore pindmise kihi,
milles mikroobid, seened ja taimed
sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet.
Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist.
Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini.
Mulla definitsioone
Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel.
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist
kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad
taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse
organismide ja nende jäänuste laguproduktide
poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse
pikaajalisel vastastikusel toimel.
Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi,
huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga
taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles
tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt
mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke
elemente (Prof. Kõlli).
MULLA
KOOSTIS
VEDEL OSA
25%
ANORGAANILINEORGAANILINE
ORGANISMID HUUMUS KIVIMID MINERAALID
TAHKE OSA
50%
GAASILINE OSA
25%
Mulla profiilMulla horisont
Mulla osa bioloogilises
aineringes
taimtoiduline
loom
kiskjataim lagundaja
mulla
huumus orgaaniline
aine
minerali-
seerumine
Mullatekketegurid
LÄHTEKIVIM
Vee läbilaskvus;
Mineraalne koostis (toitained);
Happesus või aluselisus;
Sügavus, värvus, struktuur
ELUSTIK
Taimkatte tüüp;
Loomad;
Mikroorganismide mõju huumuse
moodustumisele, aineringele,
mulla segamisele (õhusisaldus)
KLIIMA
Temperatuuri mõju
murenemisprotsessile;
Sademete mõju taimkatte tüübile
ja vee liikumine mullas;
Taimede kõdunemiskiirus ja
huumuse moodustumine
AEG
Põllunduseks sobiva
mullakihi moodustumiseks
kulub ~3000 – 12000 aastat
RELJEEF
Kõrgus merepinnast;
Nõlvade kallakus;
Asukoht
Mullateke kõval kivimil
Lähtekivim hakkab välisjõudude
mõjul murenema.
Tekib huumushorisont.
Esimesed organismid asuvad
murendile elama.
Tekib sisseuhtehorisont (sinna
kantakse ained).
Sademeteveega kantakse osa
aineid sügavamale.
Edasise ainete väljauhtumise
tagajärjel tekib hele väljauhte-
ehk leethorisont.
Huumushorisont A
Leethorisont E
Sisseuhtehorisont B
Lähtekivim C
Mullaprofiil
• Aja jooksul kujunevad
mullas erineva tiheduse,
koostise, värvuse ja
omadustega horisondid.
• Ainete liikumine mullas
oleneb:
– lähtekivimi
koostisest;
– taimkatte tüübist;
– sademete ja
aurumise
vahekorrast.
S
A
D
E
M
E
D
A
U
R
U
M
I
N
E
Näited Eesti geograafia CD-lt
Aineringe Maa
sfääride ja
mulla
horisontide
vahel
Pedosfäär
Huumushorisont A
Sisseuhtehorisont B
Lähtekivim C
Litosfäär
Biosfäär
Atmosfäär
Hüdrosfäär
O2
t
o
l
m
t
o
l
m
CO2
org.aine
ioonid
ioonid
i
o
o
n
i
d
huumus,
savi,
oksiidid
N
CO2
m
i
n
e
r
a
a
l
a
i
n
e
d
toitained
toitained
1. TUNDRAVÖÖND
Kliima:
pikk külm talv, lühike jahe suvi, igikelts ära ei
sula. Sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas
liigniiske.
Mulla veerežiim:
liigniisked mullad, igikelts takistab läbiuhtumist.
Mulla paksus: õhukesed mullad.
MAAILMA MULLAD JA PEAMISED
MULLAPROTSESSID
Mullaprotsessid
1) Gleistumine
• toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus
anaeroobsed mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet
• nad võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest,
mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks
• raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad
mulla mineraalidega reageerides gleimineraale (sellest
sinakashall või rohekas horisont)
• iseloomulik tundravööndile karmis lähispolaarses kliimas
Soostumine – liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekke-
protsess. Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse
vähenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust.
Eristatakse: turvastumist, gleistumist.
2) Turvastumine
• Liigniiskes keskkonnas lagunemata või
poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale.
• Iseloomulik tundravööndile karmis lähispolaarses
kliimas.
• Orgaaniline aine on võimeline siduma suures
koguses vett – see suurendab liigniiskust ja
turvastumist.
Tundragleimuld
Horisondid:
AT – toorhuumuslik horisont
(orgaanilise aine kuhjumine,
A ja T vahepealne aste)
CG – gleistunud lähekivim
(sinakas)
Kultuuride viljelemine:
liiga külm, vegetatsiooniperiood
liiga lühike
2. OKASMETSAD
Kliima:
jahe ja niiske, 4 aastaaega, sademete hulk
ületab auramise (humiidne kliima).
Mulla veerežiim: läbiuhteline.
Mulla paksus: kuni 1m.
Mullaprotsessid
Leetumine
• orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete
mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks
ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale
• iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E)
kõdu- või huumushorisondi all
• suureneb mulla happesus, väheneb viljakus
• toimub jahedas niiskes kliimas (parasvööde)
• iseloomulik okasmetsade muldadele
Okasmetsa leetmuld
Horisondid:
O – orgaaniline kõduhorisont
A – huumushorisont (tume)
E – väljauhtehorisont (hele)
B – sisseuhtehorisont (raua
sisalduse tõttu pruun või punakas)
C – lähtekivim
Kultuuride viljelemine:
vajavad väetamist ja lupjamist.
Leetmuld
• Parasvöötme
okasmetsad;
• sademed > aurumine;
• mullalahuse valdav
liikumissuund ülalt alla;
• kujuneb hele toitainete-
vaene
väljauhtehorisont;
• mullad happelised;
• viljakuse tase madal.
3. LEHTMETSAD
Kliima: pehmem talv, soojem suvi,
sademeid peaaegu võrdselt aurumisega.
Veerežiim: tasakaaluline.
Mulla paksus: kuni 1 m.
Mullaprotsessid:
leostumine – vees lahustuvate soolade (nt
karbonaatide) lahustumine ja väljauhtumine mullast
Kultuuride viljelemine:
sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks, st metsa
palju maha võetud.
O
A
E
B
C
D
Horisondid:
O – kõduhorisont (õhuke)
A – huumushorisont (tüse)
E – väljauhtehorisont (ei ole
selgesti eristatav, kuna
mullad pole nii happelised ja
suurt väljauhtumist ei toimu)
B – laiaulatuslik pruun
sisseuhtehorisont
C – lähtekivim
Lehtmetsade pruunmuld
Pruunmuld
• Parasvöötme laialehised
metsad;
• sademed ~ aurumine;
• varisevad lehed
soodustavad huumuse
teket;
• üsna viljakad;
• enamasti põllustatud.
4. ROHTLAD
Kliima:
kontinentaalne kliima, sademed = aurumine,
suvel pikk kuivaperiood, esineb põuda.
Mulla veerežiim: tasakaaluline.
Mulla paksus: üle 1m.
Kõige viljakamad mullad: kõrge poorsus, suur toitainete
sisaldus, hea sõmeraline struktuur.
(sõmer – huumuse tõttu liitunud liiva- ja saviosakesed)
Kamardumine
• protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja
koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla
pindmisesse kihti.
• soojas, niiskes kliimas laguneb orgaaniline aine
kiiremini
• intensiivsem keemiliste elementide rikastel
lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi
• iseloomulik rohtlate mustmuldadele (parasvööde),
kuid kamardumine ja koos sellega mulla taimejuurtega
läbipõimumine toimub mingil määral kõikides
muldades.
Mullaprotsessid
Rohtla mustmuld
A – tüse huumushorisont
B – sisseuhtehorisont
C – lähtekivim
Kultuuride viljelemine:
maailma viljakaim piirkond,
probleemideks suvised põuad,
lagedatel aladel erosioon.
Mustmuld
• Rohtlad;
• sademed = < aurumine;
• tüse huumushorisont
(vahel üle 1 m);
• rohttaimede lehed ja
juured rikkalikuks
orgaanilise aine allikaks;
• väga viljakad;
• suur põllustatus.
5. KÕRB JA POOLKÕRB
Kliima:
ariidne, semiariidne kliima (väga kuiv),
aurumine ületab tunduvalt sademete hulga.
Mulla veerežiim: aurumise ülekaal.
Mulla paksus: õhukesed.
Sooldunud kõrbemuld
A – vaevumärgatav huumushorisont
B – soolarikas sisseuhtehorisont
C – lähtekivim
Üks abinõu:
Niisutamisega
samaaegselt toimub
kuivendamine
Mullaprotsessid
SOOLDUMINE
• esineb ariidse (kuiva) kliimaga aladel, kus
auramine ületab sademete hulga
• soolade (Mg2+; Ca2+; K+; Na+) kuhjumine mulla
ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud
soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale,
vesi aurustub, soolad jäävad alles
• esineb kõrbetes ja poolkõrbetes
6. VIHMAMETSAD
Kliima:
pidevalt soe ja niiske, aurub palju, kuid
sademete hulk palju suurem.
Mulla veerežiim: läbiuhteline.
Mulla paksus: 6 – 10 m.
Maailma kõige sügavamale ulatuvad mullad.
Mullaprotsessid:
ferralisatsioon – mulla rikastumine rauaoksiididega
Horisondid:
A – huumushorisont (väga õhuke)
E – väljauhtehorisont (hele)
B – sisseuhtehorisont (raua
sisalduse tõttu pruun või punakas)
C – lähtekivim
Kultuuride viljelemine:
vihmametsade maharaiumisel
muutub mõne aastaga viljatuks.
Troopika punamuld
Troopika punamuld
• Troopilised vihmametsad;
• sademed > aurumine;
• mullalahus liigub ülalt alla;
• toitained kasutatakse kiire
aineringe tõttu ruttu ära,
neid ei kogune mulda;
• väheviljakad.
Mullastikuvööndid
Sademete hulk
Mullad loodusvööndites
igikelts
Tundramuld
Okasmetsa
leetmuld
Lehtmetsa
pruunmuld Rohtla
mustmuld
Kõrbemuld
Troopika
punamuld
Sademete ülekaal
Auramise ülekaal
Tasakaalustatud veerežiim
Igikelts
Muldade tihenemine Vee-erosioon
Sooldumine Tuuleerosioon
Muld tekib väga aeglaselt, kuid võib hävida kiiresti
Rannikukõrb Peruus
Mullaerosioon Amazonase piirkonnasRasked masinad metsas
Pruunsöekaevandus
Muldade kaitse
Metsa säilitamine nõlvadelTerrasside rajamineRibapõllundus laugetel nõlvadelVooluvete reguleerimineMetsaribad tuuleerosiooni takistamiseksRibapõllundus tuuleerosiooni takistamiseksHekkide istutamine uhterosiooni vähendamiseks
Linnamullad
Ehitiste alt
kooritakse
muld ära
Ka linna haljasalade
taimed vajavad
kasvamiseks mulda
Tihe transpordivoog
soodustab muldade
saastumist
Plaaditud ja
asfalteeritud
pinnasesse ei saa
vesi imbuda
Linnad laienevad
põllumajandusliku
maa arvel
Linnaelanikud
vajavad toitu,
seda kasvatatakse
maal
Minevikus hakkas
inimasustus
koonduma viljakate
muldadega aladele
Pidev tallamine
tihendab pinnast

Mais conteúdo relacionado

Mais procurados

Jõe teekond lähtest suudmeni
Jõe teekond lähtest suudmeniJõe teekond lähtest suudmeni
Jõe teekond lähtest suudmeniMernK
 
Kliimavöötmed
KliimavöötmedKliimavöötmed
Kliimavöötmedkala1913
 
Lähisekvatoriaalne Kliimavööde
Lähisekvatoriaalne KliimavöödeLähisekvatoriaalne Kliimavööde
Lähisekvatoriaalne Kliimavöödegretemay
 
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikudLauri Koort
 
Kuidas Jaotub Vesi Maal
Kuidas Jaotub Vesi  MaalKuidas Jaotub Vesi  Maal
Kuidas Jaotub Vesi MaalTiiu Lõhmus
 
Jõgi
JõgiJõgi
Jõgixsvea
 
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
6 Kl Eesti Pinnamood   Copy6 Kl Eesti Pinnamood   Copy
6 Kl Eesti Pinnamood CopyLauri Koort
 
Vesi pinnamoe kujundajana
Vesi pinnamoe kujundajanaVesi pinnamoe kujundajana
Vesi pinnamoe kujundajanaKairi Jaaksaar
 
Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemereline põõsastik ja mets  Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemereline põõsastik ja mets heifi
 

Mais procurados (20)

Jõe teekond lähtest suudmeni
Jõe teekond lähtest suudmeniJõe teekond lähtest suudmeni
Jõe teekond lähtest suudmeni
 
Kliimavöötmed
KliimavöötmedKliimavöötmed
Kliimavöötmed
 
Järved
JärvedJärved
Järved
 
6kl mets
6kl mets6kl mets
6kl mets
 
Lähisekvatoriaalne Kliimavööde
Lähisekvatoriaalne KliimavöödeLähisekvatoriaalne Kliimavööde
Lähisekvatoriaalne Kliimavööde
 
Eluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatikaEluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatika
 
Parasvööde
ParasvöödeParasvööde
Parasvööde
 
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikud
 
Kaardivõrk
KaardivõrkKaardivõrk
Kaardivõrk
 
Mets
MetsMets
Mets
 
Kuidas Jaotub Vesi Maal
Kuidas Jaotub Vesi  MaalKuidas Jaotub Vesi  Maal
Kuidas Jaotub Vesi Maal
 
Õhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostisÕhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostis
 
Jõgi
JõgiJõgi
Jõgi
 
Taime Leht
Taime LehtTaime Leht
Taime Leht
 
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
6 Kl Eesti Pinnamood   Copy6 Kl Eesti Pinnamood   Copy
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
 
Vesi pinnamoe kujundajana
Vesi pinnamoe kujundajanaVesi pinnamoe kujundajana
Vesi pinnamoe kujundajana
 
6kl J6gi
6kl J6gi6kl J6gi
6kl J6gi
 
KõRbed
KõRbedKõRbed
KõRbed
 
Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemereline põõsastik ja mets  Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemereline põõsastik ja mets
 
Okosüsteem
OkosüsteemOkosüsteem
Okosüsteem
 

Destaque

Atmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäärAtmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäärMeeliSonn
 
Parasvöötme metsade majandamine
Parasvöötme metsade majandamineParasvöötme metsade majandamine
Parasvöötme metsade majandaminesillesommer
 
Tundra ja arktilised alad.
Tundra ja arktilised alad.Tundra ja arktilised alad.
Tundra ja arktilised alad.Krista Jou
 
Ukraina, Valgevene, Moldova
Ukraina, Valgevene, MoldovaUkraina, Valgevene, Moldova
Ukraina, Valgevene, MoldovaKrista Jou
 
Atmosfääri koostis -esitlus
Atmosfääri koostis  -esitlusAtmosfääri koostis  -esitlus
Atmosfääri koostis -esitlusSille Tekku
 
Muld elukeskkonnana 5kl
Muld elukeskkonnana 5klMuld elukeskkonnana 5kl
Muld elukeskkonnana 5klileana1987
 
Mulla kaitse
Mulla kaitseMulla kaitse
Mulla kaitseAnnepa
 
Muld elukeskkonnana piltidega
Muld elukeskkonnana piltidegaMuld elukeskkonnana piltidega
Muld elukeskkonnana piltidegatiiasagar
 
Vihmamets
VihmametsVihmamets
Vihmametstim
 
Kätlini Stiiliajalugu2
Kätlini Stiiliajalugu2Kätlini Stiiliajalugu2
Kätlini Stiiliajalugu2kaetlin
 

Destaque (20)

Murenemine Pover Pointe
Murenemine Pover PointeMurenemine Pover Pointe
Murenemine Pover Pointe
 
Atmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäärAtmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäär
 
Parasvöötme metsade majandamine
Parasvöötme metsade majandamineParasvöötme metsade majandamine
Parasvöötme metsade majandamine
 
PedosfääR
PedosfääRPedosfääR
PedosfääR
 
Vihmametsad
VihmametsadVihmametsad
Vihmametsad
 
Tundra ja arktilised alad.
Tundra ja arktilised alad.Tundra ja arktilised alad.
Tundra ja arktilised alad.
 
Ukraina, Valgevene, Moldova
Ukraina, Valgevene, MoldovaUkraina, Valgevene, Moldova
Ukraina, Valgevene, Moldova
 
Vihmametsad
VihmametsadVihmametsad
Vihmametsad
 
Atmosfääri koostis -esitlus
Atmosfääri koostis  -esitlusAtmosfääri koostis  -esitlus
Atmosfääri koostis -esitlus
 
Muld elukeskkonnana 5kl
Muld elukeskkonnana 5klMuld elukeskkonnana 5kl
Muld elukeskkonnana 5kl
 
Mulla kaitse
Mulla kaitseMulla kaitse
Mulla kaitse
 
Vihmametsad
VihmametsadVihmametsad
Vihmametsad
 
Muld elukeskkonnana piltidega
Muld elukeskkonnana piltidegaMuld elukeskkonnana piltidega
Muld elukeskkonnana piltidega
 
Soo Elustik
Soo ElustikSoo Elustik
Soo Elustik
 
Vihmamets
VihmametsVihmamets
Vihmamets
 
Taimede areng
Taimede arengTaimede areng
Taimede areng
 
Vooluveekogude Taimed
Vooluveekogude TaimedVooluveekogude Taimed
Vooluveekogude Taimed
 
Rohtlad Ja Niidud
Rohtlad Ja NiidudRohtlad Ja Niidud
Rohtlad Ja Niidud
 
Õhu omadused
Õhu omadusedÕhu omadused
Õhu omadused
 
Kätlini Stiiliajalugu2
Kätlini Stiiliajalugu2Kätlini Stiiliajalugu2
Kätlini Stiiliajalugu2
 

Muld

  • 2. Murenemine Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine
  • 3. Murenemise tähtsus looduses • Tekivad setted • Tekib muld • Muutub pinnamood Erosioon ja murenemine koos loovad huvitavaid pinnavorme.
  • 4. Murenemist põhjustavad tegurid: temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodustab: kuiv ja külm kliima vesi hapnik süsihappegaas soodustab: niiske ja soe kliima taimed loomad mikroorganismid Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Keemiline murenemine ehk porsumine Bioloogiline murenemine
  • 5. Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel. • Mida peenemateks osakesteks kivimid murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Peenema lõimisega materjal allub paremini ka keemilisele murenemisele. 1 kuup, 6 tahku 8 kuupi, 48 tahku 64 kuupi, 384 tahku V= 1m³ V= 1m³ V= 1m³ S= 6m² S= 12m² S= 24m² 0 10 20 30 40 50 60 70 6 12 24 kogupindala osakestearv
  • 6. • Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu. • Põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. • Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes.
  • 7. Füüsikalise murenemise tulemusena muutub kivim väiksemateks osadeks.
  • 8. Keemiline murenemine Keemiline murenemine e. porsumine, selle käigus toimuvad tähtsamad keemilised reaktsioonid Primaarsed mineraalid + happed + hapnik => => setted (kivimite osakesed + sekundaarsed mineraalid) + lahustunud ioonid ioonid lahustunud lahustunud kujul jämedad setted ioonid kivimi lagunemine kvarts jm setted o o k e a n i muundumine happed, hapnik peened settedsavi jt sekundaarsed mineraalid
  • 9. • Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja keemiliste saasteainetega. • Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. • Eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades. • Keemilise murenemise käigus toimub ka leostumine – vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne.
  • 10. Leostumise näiteks on karstumine – nt lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid, esineb ka Eestis. Balcarka karstikoobas Moraavias Tšehhis. Foto: Urmas Tartes.
  • 12. Keemilised reaktsioonid • Lahustumine – lahustuvad mineraalid kaovad • Oksüdeerumine (õhurikas keskkond, kõrge to ) – so liitumine hapnikuga (+O2) • Hüdratatsioon – vee liitumine mineraali koostisse • Hüdrolüüs – soola lagunemine vesikesk- konnas happeks ja aluseks
  • 13. Porsumine vihmametsades – punakas toon tingitud rauasisaldusest
  • 14. MULD Muld teiste sfääride hulgas LITOSFÄÄR HÜDROSFÄÄR BIOSFÄÄRATMOSFÄÄR M ullaõhk Varis ja organism idKivim idja m ineraalid M ullavesi Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini.
  • 15. Mulla definitsioone Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli).
  • 16. MULLA KOOSTIS VEDEL OSA 25% ANORGAANILINEORGAANILINE ORGANISMID HUUMUS KIVIMID MINERAALID TAHKE OSA 50% GAASILINE OSA 25% Mulla profiilMulla horisont
  • 17. Mulla osa bioloogilises aineringes taimtoiduline loom kiskjataim lagundaja mulla huumus orgaaniline aine minerali- seerumine
  • 18. Mullatekketegurid LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur ELUSTIK Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhusisaldus) KLIIMA Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 – 12000 aastat RELJEEF Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht
  • 19. Mullateke kõval kivimil Lähtekivim hakkab välisjõudude mõjul murenema. Tekib huumushorisont. Esimesed organismid asuvad murendile elama. Tekib sisseuhtehorisont (sinna kantakse ained). Sademeteveega kantakse osa aineid sügavamale. Edasise ainete väljauhtumise tagajärjel tekib hele väljauhte- ehk leethorisont. Huumushorisont A Leethorisont E Sisseuhtehorisont B Lähtekivim C
  • 20. Mullaprofiil • Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. • Ainete liikumine mullas oleneb: – lähtekivimi koostisest; – taimkatte tüübist; – sademete ja aurumise vahekorrast. S A D E M E D A U R U M I N E
  • 22. Aineringe Maa sfääride ja mulla horisontide vahel Pedosfäär Huumushorisont A Sisseuhtehorisont B Lähtekivim C Litosfäär Biosfäär Atmosfäär Hüdrosfäär O2 t o l m t o l m CO2 org.aine ioonid ioonid i o o n i d huumus, savi, oksiidid N CO2 m i n e r a a l a i n e d toitained toitained
  • 23. 1. TUNDRAVÖÖND Kliima: pikk külm talv, lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula. Sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske. Mulla veerežiim: liigniisked mullad, igikelts takistab läbiuhtumist. Mulla paksus: õhukesed mullad. MAAILMA MULLAD JA PEAMISED MULLAPROTSESSID
  • 24. Mullaprotsessid 1) Gleistumine • toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus anaeroobsed mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet • nad võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks • raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla mineraalidega reageerides gleimineraale (sellest sinakashall või rohekas horisont) • iseloomulik tundravööndile karmis lähispolaarses kliimas Soostumine – liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekke- protsess. Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust. Eristatakse: turvastumist, gleistumist.
  • 25. 2) Turvastumine • Liigniiskes keskkonnas lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. • Iseloomulik tundravööndile karmis lähispolaarses kliimas. • Orgaaniline aine on võimeline siduma suures koguses vett – see suurendab liigniiskust ja turvastumist.
  • 26. Tundragleimuld Horisondid: AT – toorhuumuslik horisont (orgaanilise aine kuhjumine, A ja T vahepealne aste) CG – gleistunud lähekivim (sinakas) Kultuuride viljelemine: liiga külm, vegetatsiooniperiood liiga lühike
  • 27. 2. OKASMETSAD Kliima: jahe ja niiske, 4 aastaaega, sademete hulk ületab auramise (humiidne kliima). Mulla veerežiim: läbiuhteline. Mulla paksus: kuni 1m.
  • 28. Mullaprotsessid Leetumine • orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale • iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all • suureneb mulla happesus, väheneb viljakus • toimub jahedas niiskes kliimas (parasvööde) • iseloomulik okasmetsade muldadele
  • 29. Okasmetsa leetmuld Horisondid: O – orgaaniline kõduhorisont A – huumushorisont (tume) E – väljauhtehorisont (hele) B – sisseuhtehorisont (raua sisalduse tõttu pruun või punakas) C – lähtekivim Kultuuride viljelemine: vajavad väetamist ja lupjamist.
  • 30. Leetmuld • Parasvöötme okasmetsad; • sademed > aurumine; • mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; • kujuneb hele toitainete- vaene väljauhtehorisont; • mullad happelised; • viljakuse tase madal.
  • 31. 3. LEHTMETSAD Kliima: pehmem talv, soojem suvi, sademeid peaaegu võrdselt aurumisega. Veerežiim: tasakaaluline. Mulla paksus: kuni 1 m. Mullaprotsessid: leostumine – vees lahustuvate soolade (nt karbonaatide) lahustumine ja väljauhtumine mullast Kultuuride viljelemine: sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks, st metsa palju maha võetud.
  • 32. O A E B C D Horisondid: O – kõduhorisont (õhuke) A – huumushorisont (tüse) E – väljauhtehorisont (ei ole selgesti eristatav, kuna mullad pole nii happelised ja suurt väljauhtumist ei toimu) B – laiaulatuslik pruun sisseuhtehorisont C – lähtekivim Lehtmetsade pruunmuld
  • 33. Pruunmuld • Parasvöötme laialehised metsad; • sademed ~ aurumine; • varisevad lehed soodustavad huumuse teket; • üsna viljakad; • enamasti põllustatud.
  • 34. 4. ROHTLAD Kliima: kontinentaalne kliima, sademed = aurumine, suvel pikk kuivaperiood, esineb põuda. Mulla veerežiim: tasakaaluline. Mulla paksus: üle 1m. Kõige viljakamad mullad: kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. (sõmer – huumuse tõttu liitunud liiva- ja saviosakesed)
  • 35. Kamardumine • protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti. • soojas, niiskes kliimas laguneb orgaaniline aine kiiremini • intensiivsem keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi • iseloomulik rohtlate mustmuldadele (parasvööde), kuid kamardumine ja koos sellega mulla taimejuurtega läbipõimumine toimub mingil määral kõikides muldades. Mullaprotsessid
  • 36. Rohtla mustmuld A – tüse huumushorisont B – sisseuhtehorisont C – lähtekivim Kultuuride viljelemine: maailma viljakaim piirkond, probleemideks suvised põuad, lagedatel aladel erosioon.
  • 37. Mustmuld • Rohtlad; • sademed = < aurumine; • tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); • rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; • väga viljakad; • suur põllustatus.
  • 38. 5. KÕRB JA POOLKÕRB Kliima: ariidne, semiariidne kliima (väga kuiv), aurumine ületab tunduvalt sademete hulga. Mulla veerežiim: aurumise ülekaal. Mulla paksus: õhukesed.
  • 39. Sooldunud kõrbemuld A – vaevumärgatav huumushorisont B – soolarikas sisseuhtehorisont C – lähtekivim
  • 40. Üks abinõu: Niisutamisega samaaegselt toimub kuivendamine Mullaprotsessid SOOLDUMINE • esineb ariidse (kuiva) kliimaga aladel, kus auramine ületab sademete hulga • soolade (Mg2+; Ca2+; K+; Na+) kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles • esineb kõrbetes ja poolkõrbetes
  • 41. 6. VIHMAMETSAD Kliima: pidevalt soe ja niiske, aurub palju, kuid sademete hulk palju suurem. Mulla veerežiim: läbiuhteline. Mulla paksus: 6 – 10 m. Maailma kõige sügavamale ulatuvad mullad. Mullaprotsessid: ferralisatsioon – mulla rikastumine rauaoksiididega
  • 42. Horisondid: A – huumushorisont (väga õhuke) E – väljauhtehorisont (hele) B – sisseuhtehorisont (raua sisalduse tõttu pruun või punakas) C – lähtekivim Kultuuride viljelemine: vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks. Troopika punamuld
  • 43. Troopika punamuld • Troopilised vihmametsad; • sademed > aurumine; • mullalahus liigub ülalt alla; • toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda; • väheviljakad.
  • 48. Muldade tihenemine Vee-erosioon Sooldumine Tuuleerosioon Muld tekib väga aeglaselt, kuid võib hävida kiiresti
  • 49. Rannikukõrb Peruus Mullaerosioon Amazonase piirkonnasRasked masinad metsas Pruunsöekaevandus
  • 50. Muldade kaitse Metsa säilitamine nõlvadelTerrasside rajamineRibapõllundus laugetel nõlvadelVooluvete reguleerimineMetsaribad tuuleerosiooni takistamiseksRibapõllundus tuuleerosiooni takistamiseksHekkide istutamine uhterosiooni vähendamiseks
  • 51. Linnamullad Ehitiste alt kooritakse muld ära Ka linna haljasalade taimed vajavad kasvamiseks mulda Tihe transpordivoog soodustab muldade saastumist Plaaditud ja asfalteeritud pinnasesse ei saa vesi imbuda Linnad laienevad põllumajandusliku maa arvel Linnaelanikud vajavad toitu, seda kasvatatakse maal Minevikus hakkas inimasustus koonduma viljakate muldadega aladele Pidev tallamine tihendab pinnast

Notas do Editor

  1. Ülesanded: Kuidas on muld seotud geoloogilise aineringega? Mis vahe on füüsikalisel ja keemilisel murenemisel? Millistes loodusvööndites on ülekaalus füüsikaline murenemine? Millistes loodusvööndites on ülekaalus keemiline murenemine? Kuidas soodustab vesi füüsikalist murenemist? Kuidas soodustab vesi keemilist murenemist? Too näiteid, kuidas soodustavad organismid kivimite murenemist.
  2. Arutelu rühmades: Moodustada 4 rühma, kes peavad paari minuti jooksul mõtlema seoste üle mulla ja nelja ülejäänud sfääri vahel (igal rühmal 1 sfäär); seejärel esitleb iga rühm tulemusi. Ülesanded, mille õpetaja igale rühmale esitab: Kuidas on muld seotud: (Litosfääri rühm) geoloogilise aineringe e. kivimite ringega? (Biosfääri rühm) bioloogilise aineringega? (Hüdrosfääri rühm) veeringega? (Atmosfääri rühm) Kus paiknevad mullas õhk ja vesi? Ülesanded, mis esitatakse kõikidele rühmadele: Kuidas on mulla õhu- ja veesisaldus omavahel seotud? Kuidas on omavahel seotud muldkate ja taimkate? Sfääri, mille üks osa on ka muld, nimetatakse pedosfääriks. Mis vahe on pedosfääril ja mullal?
  3. Ülesanded: Millest koosneb mulla vedel osa? Millest koosneb mulla gaasiline osa? Mida on mullas rohkem, kas orgaanilist või mineraalset (anorgaanilist) ainet? Mis vahe on mullal ja kivimil? Mis on huumus?
  4. Ülesanded: Mis on taimede ülesanne bioloogilises aineringes? Milline on taimede toitumise põhimõte? Kuidas tekib orgaaniline aine? Mis on lagundajate ülesanne bioloogilises aineringes? Too näiteid organismidest, kes lagundavad surnud taime- ja loomajäänuseid. Mis juhtuks, kui lagundajaid poleks? Kuidas tekib huumus? Miks on vaja kultuuristatud aladel mulda väetada, looduslikes kooslustes aga mitte?
  5. Ülesanded: Kuidas mõjutab kliima kivimite murenemist? Too näiteid kliima ja elustiku seostest. Kui kaua on saanud kesta mullateke Eesti kõrgustikel, kui kaua rannikualadel? Võrdle muldi reljeefi erinevates piirkondades: ABC kõige kuivem kõige niiskem suurim ärakande (erosiooni) oht - veega - tuulega
  6. Ülesanded: Võrdle mullatekke kiirust kõval lähtekivimil (Põhja- ja Lääne-Eestis lubjakivi) ja liustiku alt vabanenud moreenil (Lõuna-Eesti) või Läänemere veesetetel (Lääne-Eesti rannikualad). Selgita lähemalt, kus ja miks toimus taimestumine ning mulla teke kiiremini? Võrdle mullatekke kestvust parasvöötme okasmetsade ja rohtlate alal. Millisel alal on mullateke kestnud kauem? Miks? Kasuta õpiku või Eesti atlase mullaprofiile ja tee kindalaks, kas kõikides muldades esineb leethorisont? Mille järgi Sa leet- e. väljauhtehorisondi ära tunned? Kumb horisontidest, sisseuhte- või väljauhtehorisont, tekib mulda enne?
  7. Küsimusi: Meenuta mullatekketegureid! Millest kujuneb mulla mineraalosa? Millest kujuneb mulla orgaaniline osa? Kuidas satub vesi mulda (mitte unustada reljeefi)? Milline seos on muldade niiskus- ja õhusisalduse vahel?
  8. Küsimusi: Milliseid murenemise liike tead? Millistes tingimustes on ülekaalus füüsikaline murenemine-rabenemine? Millistes keemiline murenemine-porsumine? Millistes kliimavöötmetes on palju sademeid? Millistes kliimavöötmetes on palju soojust? Millistel aladel toimub intensiivne kivimite murenemine? Millistes loodusvööndites koguneb mulda palju orgaanilist ainet? Miks on tundra- ja kõrbemullad õhukesed? Mis on igikelts? Millest tuleneb troopilistel aladel muldade punane värvus?
  9. Küsimusi: Millistes kliimavöötmetes on niiskust küllaldaselt (üle 500 mm)? Millistes kliimavöötmetes esinevad sademed perioodiliselt? Mille poolest erineb kuivade alade taimkate niiskete alade taimkattest? Milline sarnasus on kõrbe ja tundra taimkattel? Mis ohustab kuivade ja taimkatteta alade pinnast? Aga niiskete alade pinnast?
  10. Ülesanded: Miks on erinevates kliimavöötmetes muldadel erinev veerežiim? Võrdle troopilise puis- ja rohusavanni muldade veerežiimi. Miks esineb tundramuldades igikelts? Millise loodusvööndi muldades on kõige tüsedam huumushorisont? Miks? Miks ulatuvad murenemisprotsessid ekvatoriaalsetel aladel tunduvalt sügavamale kui parasvöötmes? Miks on suur osa lehtmetsade alast tänapäeval kultuuristatud? Miks ei ole vihmametsamullad viljakad? Millised toodud muldadest esinevad parasvöötmes?
  11. Ülesanded: Kui palju oleksid nõus maksma tonni mulla eest? Kui kallilt müüksid tonni mulda, kui selle oma aiamaalt ära peaksid koorima? Selgita, mis on toodud piltidel muldade kahjustumise/hävimise põhjusteks.
  12. Ülesanded: Millisel pildil on tegemist loodusliku, millisel inimese poolt tekitatud mulla hävimisega? Kas ja kuidas oleks neis paigus võimalik mulda kaitsta?
  13. Ülesanded: Kuidas aitavad puud (mets, hekid) takistada erosiooni? Miks ja kuhu rajatakse terrasse? Mida tähendab ribapõllundus? Kuidas see takistab erosiooni? Miks ei ehitata hooneid otse mullale, vaid kooritakse ehitiste alt muld ära? Miks niisutatakse muldi? Kuidas võib niisutamine muldi kahjustada?
  14. Ülesanded: Too välja 3 põhjust, miks on linnainimesel mulda vaja. Leia 3 näitajat, mille poolest erinevad mullad linnas ja põllul? Kuidas mõjutab mulda linna inimtegevus? Mis on tehismuld? Mida tähendab muldade tihenemine? Selgita joonise põhjal. Milline sektordiagrammidest kujutab tihenenud, milline normaalset mulda?